Meelis Friedenthal
Meelis Friedenthal (sündinud 24. oktoobril 1973) on eesti kirjanik ja teoloog.
Aastatel 2002–2008 töötas Meelis Friedenthal Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppejõuna (lektori ja erakorralise teadurina). Alates 2008. aastast on ta Tartu Ülikooli Raamatukogu vanemteadur ja aastast 2021 mõtteloo kaasprofessor.
Aastal 2008 kaitses ta ühtlasi Tartu Ülikooli usuteaduskonnas doktorikraadi (dr. theol). Tema väitekiri kandis pealkirja "Tallinna Linnaarhiivi Tractatus moralis de oculo" ja see käsitles 13. sajandi teoloogi Petrus Limoges'ist käsikirja "Tractatus moralis de oculo". Töö juhendajaks oli Urmas Petti.
Meelis Friedenthal on võrguajakirja Algernon toimetuse liige.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Romaanid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Kuldne aeg" (Tuum 2005) ISBN 9985802799
- "Mesilased" (Varrak 2012) ISBN 9789985324660, tõlgitud hollandi, itaalia, tšehhi, läti, norra, ungari, inglise, bulgaaria, taani, albaania, horvaadi, kreeka, leedu, makedoonia, serbia, tšehhi ja ungari keelde.[1]
- "Inglite keel" (Varrak 2016) ISBN 9789985337004
- "Punkti ümber" (Varrak 2023) ISBN 9789985358986
Jutukogumikud
[muuda | muuda lähteteksti]- "Kõik äratatakse ellu" (Kirikiri 2021) ISBN 9789916400210
Jutud
[muuda | muuda lähteteksti]- "Läänerindel muutusteta" (1999)
- "Vabanemine protagonismi valust" (2000)
- "Üht teistsugust algust" (2001)
- "Hullumeelsus on unustus" (2002)
- "Nerissa" (2004)
- "Eesti keel" (2009)
- "Deemonid ja trilobiidid" (2009)
- "Kass" (2012)
- "Võõras jumal" (2015)
- "Kasuksepp" (2017)
- "Abracadabra" (2023)[2]
Näidendid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Vaim masinas. G. F. Parrot" (Looming 8/2017)
- "Armastuse klavikord" (Lembit Petersoni lavastus, esietendus 6. november 2024)
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2004 – romaanivõistluse III auhind romaani "Kuldne aeg" eest
- 2005 – Stalker (lühiromaan "Nerissa")
- 2009 – Friedrich Puksoo auhind (väljaande "Tallinna Linnaarhiivi Tractatus moralis de oculo" eest)
- 2012 – aasta kirjanik ("Mesilased")
- 2013 – Euroopa Liidu kirjandusauhind ("Mesilased")[3]
- 2018 – Stalker (lühijutt "Kasuksepp")
- 2019 – Stalker (lühijutt "Vinguv jalaluu")
- 2023 – Friedebert Tuglase novelliauhind (novell "Abracadabra")
- 2023 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Punkti ümber")
- 2024 - Stalker (romaan "Punkti ümber")
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Meelis Friedenthali abikaasa on Eesti kirjandus-, teatri- ja kirikuloolane Tiina-Erika Friedenthal. Neil on vähemalt kolm last.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Ott Heinapuu. Võimalused näha teistsuguseid maailmu. Meelis Friedenthal 50. Keel ja Kirjandus 2023, nr 10, lk 1016.
- ↑ Änilane, Eleen (28. august 2023). "ARVUSTUS | Y-põlvkond kohtub Z-põlvkonnaga. Novellikogu annab ausa ülevaate Eesti kirjanduse seisust". Eesti Päevaleht. Vaadatud 28. augustil 2023.
- ↑ http://europa.eu/rapid/press-release_IP-13-877_et.htm
- ↑ Kätlin Liimets, "Aasta multikultuursel Saksamaal", Eesti Kirik, 12. august 2015 (vaadatud 30.08.2024)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Meelis Friedenthal / Sven Vabar, "Ajalugu tekitab ängi, segadust. Arusaamatust. Hirmu" (intervjuu) – Looming 2007, nr. 1, lk. 77–85
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Meelis Friedenthal |