las

Imperatiivivormi lase põhjal on eesti keeles grammatikaliseerumas partikkel las, mis kannab tegijale orienteeritud modaaltähendust. Modaalsuse väljendusvahendite areng kõneviisivahenditeks on üks paljudest maailma keeltes tuntud grammatikalisatsioonitendentsidest.

Las käsitatakse imperatiivivormi lase lühenenud vormina: las minna = lase minna jne. Tegu on grammatikaliseerumisprotsessiga, kus sõnavormist kujuneb uue funktsiooniga partikkel. Partiklina kasutatav las väljendab enamasti võimaldamist (Las Mari aitab sind) või lubamist-käskimist (Las Jüri ootab ukse taga).

• Imperatiiv lase: laskma on kasutuses oma täies leksikaalses tähenduses (väljendab kausatiivsust ja enamasti ka dünaamilist modaalsust) ja kõigi verbiliste omadustega, nt.:

Mari laseb Jüril magada.

Teda võib eitada, võib vormistada tavaliselt elliptiliseks jääva subjekti, nt.:

Ära lase Otti oodata.

Sa lase Maril ennast aidata.

• Lauses Las ma räägin on las dünaamilise modaalsuse partikkel. Las on vormilt lühenenud ja rõhuta positsioonis, ta ei toimi enam verbina ning predikaadiks on saanud põhitähendust kandev verb, teda ei saa ka enam eitada.
• Möönev kasutus: väide sündmuse võimaldamise kohta, kus võimaldaja on taandunud ebamääraseks, üldiseks, kujuteldavaks, nt.:

Las nad vaidlevad pealegi, küll nad ükskord ära tüdivad.

Las ma teen selle eksami ära, siis teeme peo.

Las-lauset kasutatakse siin möönvana või aega väljendava osalausena tähenduses „oota/oodake, kuni“.

• Jussiivne kasutus: las-lause on samaväärne jussiivivormilise predikaadiga lausega (Jüri oodaku ukse taga). Las märgib siin:

a) kõneleja käsku kolmandale isikule, nt Las Jüri ootab ukse taga,

b) võõra käsu vahendamist, nt Ma ütlesin, et las Jüri ootab ukse taga.

• Helifail

  (fail)

las

1. Verbi lezen ('lugema') minevikuvorm.
2. Verbi lassen ('keevitama') kindla kõneviisi oleviku ainsuse 1. pööre.
3. Verbi lassen ('keevitama') imperatiiv.

las

1. süütama
2. süttima

las m

1. mets

las m (f lasse)

1. väsinud