dood

vaata ka: Dood

dood

1. surnud
2. (piltlikult) väsinud

• keskvõrre: dooier
• ülivõrre: doodste või dooiste

dood

1. surm

• dodehuis
• doderyk

dood

1. tapma, surmama

• olevik: dood
• oleviku kesksõna: dodende
• mineviku kesksõna: gedood

• Helifail

  (fail)

dood meessoost

1. surm

dood

1. surnud

• keskvõrre: doder
• ülivõrre: doodst

• doodsbleek
• doodsoorzaak
• doodstraf
• doodvonnis
• doodziek

• de dood of de gladiolen

• morsdood

dood

1. Verbi doden ('tapma') kindla kõneviisi oleviku ainsuse 1. pööre ja imperatiiv.

dood

1. surnud