Tuluz
Lidnanznam | |
Valdkund | Francii |
Eläjiden lugu (2015) | 479,638 ristitud |
Pind | 118,3 km² |
Pämez' | Žan-Lük Mudenk (2004−2008, sulaku 2014— 2020) |
Telefonkod | +33−534, −561 |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Tuluz (franc.: Toulouse [tuluz], oksit.: Tolosa [tuˈluzɔ]) om lidn da kommun Francijan suvipäivlaskmas. Se om Oksitanii-regionan administrativine keskuz, valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Francijan opendusen kahtenz' lidn (110 tuh. üläopenikoid) Parižan jäl'ghe.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 106 edel meiden erad. Vll 419−507 Tuluz oli vestgotiden kunigahusen pälidnaks. Vspäi 1229 Tuluzan katoline universitet oli olmas, sauptihe Suren francižen revolücijan jäl'ghe. Vspäi 1271 lidn om Francijan palaks. Tuluzan parlament tegi ištundoid vspäi 1421 i oli käskuzkundaks valdkundan suven eläjiden täht.
Tuluz šingotase Francijan aerokosmižeks keskuseks Šarl' de Goll'-prezidentan aigaspäi, Airbus-kompanijan i «Arian»-kandairaketiden ühthekeradamižcehad ratas lidnas. Sidodud kosmosha sarakod oma elektronine (pol'veimed i čipad, kaimdajiden südäin), informacine (sän i valdmeritedon radnikoičendad, tedoiduzkeskused), biotehnologijoiden. Tuluzan aglomeracijan KSP om 51 mlrd evroid (2013).
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase Garonn-jogen randoil (lankteb Atlantižhe valdmerhe), 141 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Garonnan i Suvine (Langedokan) kanalad vasttasoiš lidnas, ned ühtenzoittas Keskmert Atlantiženke valdmerenke Francijan territorijal, Bordo- i Set-meriportoid.
Klimat om subtropine valdmeren. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +14,2 C°, kezakun-sügüz'kun +19,3..+22,8 C°, tal'vkun-uhokun +6,3..+7,1 C°. Ekstremumad oma −19,2 C° (uhoku) i +42,4 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +4,0 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +24,1 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus (sügüz'kun minimum om +1,9 C°). Il'man lämuz voib ülitada +20 C° miččel taht kul. Paneb sadegid 627 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba sulakus-kezakus (64..74 mm kus), vähemba uhokus (37 mm) i heinkus (40 mm). Paneb lunt kuz' päiväd tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 68..74 % röunoiš kezakus-sügüz'kus, 85..88 % kül'mkus-vilukus, 76..82 % toižiš kuiš.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 461 190 ristitud. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd', sen koumandez ližadui vspäi 1990. Kaik 1 038 764 ristitud elihe Tuluzan lidnümbrikos 2 531 km² pindal vl 2015, 1,33 mln rist. om lidnaglomeracijas 5 381 km² pindal (2015).
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Tuluz Vikiaitas |