[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Liberalizm

Vikipedii-späi
Francižen Ežen Delakrua-voimujupirdajan «Vedai ristituid joudjuz»-kuva (franc.: La liberté guidant le peuple), 1830

Liberalizm (latin.: liberalis-sanaspäi «joudjaline») om filosofine i kundaliž-politine joksmuz, tedoidab ristitun oiktusiden i joudjuziden vajehtamatomut.

Ideologijan polenpidajad oma liberalad, vai liberalistad.

Mugoi ideologii kut liberalizm tedoizi jogahižen ristitun oiktusid i joudjuzid kaikiš korktembaks kal'hudeks, paneb niid kundaližen i ekonomižen järgendusen aluseks. Liberalizm znamoičeb takaindad ristitun joudjudele ramuzišpäi, kudambid religii, verod i valdkund pandas, kucub ristitkundan reformid personan i kundan joudjuden metonke. Sen aigan valdkundan i jumalankodikundoiden valatoitusen voindad röunatadas konstitucijal. Nügüd'aigaižen liberalizman kaikiš tarbhaižembad palad oma publižen paginan joudjuz, mel'tundan joudjuz (sekulärizacii, suril'man olend ristitkundas), legaližen ühtnendan oiktuz politižes šingoteses. Ekonomižes polespäi liberalizman päižed pirdad oma privatižen ičezkaluišton koskmatomuz, torguindan i edheotaikundan joudjuz.

Liberalizm sündui ezikät kut reakcii tobmuden otandan pahudele absolütižil monarhoil i katoližen jumalankodikundan ijerarhoil. Liberalizm tühjiti äjid sändoid, kudambad oliba enččiden teorijoiden valdkundas alusikš, mugomid kut monarhoiden tobmuden sadud jumaloišpäi oiktuz, religijan rol' todusen üks'jäižeks purtkeks. Niiden sijas liberalizm tariči jäl'gelišt[1]: anttud londuseližiden oiktusiden kaičend, civiližiden i politižiden oiktusiden da joudjuziden garantijad, kaikiden rahvahanikoiden kohtaižusen edel käskust panend, joudjaližen torgusen ižandusen šingotez, ohjastusen vastusenpidandan i valdkundaližen tobmuden puhthuden varmitez.

Toižendad: politine, ekonomine, kul'turine, socialine, koumanden pol'ven liberalizm («koumanden mirun» valdkundoiden borcuind kolonializmad vaste).

  1. Либеральный манифест (Liberaline manifest) / Kändi anglijan kelespäi Fridrih Naumannan fondan büro. Oksford, vn 1947 sulaku. (ven.)
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.