Kacu tekst Dunai

Sinai ei ole oiktusid vajehta nece lehtpol’ mugoižen sün taguiči:

Sinu IP-aadress on vahemikus, mis on blokeeritud kõigis Wikimedia Foundationi vikides.

Blokeerija: ‪Hasley‬. Põhjus: Open proxy/Webhost: See the help page if you are affected: .

Blokeeringu algusaeg: 18. tal’vku 2022, kell 19:21
Blokeeringu aegumistähtaeg: 18. tal’vku 2025, kell 19:21

Sinu praegune IP-aadress on 62.210.136.28. Blokeeritud vahemik on 62.210.0.0/16.

Kirjuta, ole hüvä, kaik homaičused, miččid sinä teged. Kui usud, et sind on blokeeritud ekslikult, leiad lisateavet ja juhised avatud prokside keelamist puudutavast globaalsest reeglistikust.

Muul juhul postita palun blokeeringu arutamiseks palve, mis metavikis üle vaadatakse. Saad ka saata stjuuarditele VRT-süsteemi aadressile stewards@wikimedia.org kirja, millele on lisatud kõik ülaltoodud üksikasjad.

Sinä void kacta da kopiruida necen lehtpolen lähtken.

{{1000}}{{A10000}}
[[Fail:Bassin-du-Danube-blank-map.png|thumb|right|300px|Dunain bassein]]
'''Dunai''' ([[bolgarijan kel'|bolg]]. i {{lang-sr|Дунав}}, {{lang-hr|Dunav}}, {{lang-hu|Duna}}, {{lang-ro|Dunărea}}, {{lang-de|Donau}}, {{lang-sk|Dunaj}}, {{lang-uk|Дунай}}, {{lang-grc|Ίστρος}} ''Istros'', {{lang-la|Danubius}} vai ''Danuvius'') om kaikiš pidemb jogi [[Evropan Ühtištuz|Evropan Ühtištuses]], «rahvahidenkeskeine jogi», 2960 km pitte. Se om [[Evrop]]an kahtenz' pitte jogi [[Volg]]an jäl'ghe.

Jogi jokseb territorijadme vai om röunaks 10 valdkundas (mödvedhe): [[Saksanma]], [[Avstrii]], [[Slovakii]], [[Mad'jaranma]], [[Horvatii]], [[Serbii]], [[Bolgarii]], [[Romanii]], [[Moldov]], [[Ukrain]]. Dunai om vezivaldkundröunaks erasil tahoil kaikiden neniden maiden täht. Enamba kaiked se jokseb Romanijadme — 1075 km, penemba kaiked om Moldovas — 200 metrad. Kaik om 19 Evropan valdkundad jogen basseinas. Dunai jokseb 4 pälidnas (mödvedhe): [[Ven]], [[Bratislav]], [[Budapešt]], [[Belgrad]], ned-žo oma kaikiš surembad lidnad jogen randoil.

Joginišk sijadase [[Švarcval'd]]-mägil Saksanman suvipäivlaskmas, se sädase Brigah- da Breg-mägiojiden ühthejoksmusel 678 m korktusel valdmeren pindan päl. Jogi lankteb [[Atlantine valdmeri|Atlantižen valdmeren]] [[Mustmeri|Mustmerhe]] Romanijan da Ukrainan röunal levineden del'taks.

== Fizine geografii ==
Dunai vajehtab joksmusen čuradust severz'-se kerdoid. Se jokseb Saksanmas päivnouzmha, jogen kaikiš pohjoižemb čokkoim sijadase [[Regensburg]]-lidnas. Sid' jogi läbitab Venan katl'usen i jokseb [[Keskdunain alangišt]]odme enamba 600 km, suvhe Budapeštas, sen jäl'ghe suvipäivnouzmha. Jogi jokseb Suvižil [[Karpatad|Karpatil]] «Raudasižed verajad»-uran kal't, sid' jokseb päivnouzmha [[Aladunain alangišt]]odme. Kaikiš suvemb čokkoim om läz [[Svištov]]-lidnad Bolgarijas.

Znamasižed ližajoged<ref>[http://www.danubecommission.org/dc/fr/navigation-danubienne/notions-generales-sur-le-danube/ Ühthižed tedod Dunai-joges. — Dunain laudkundan sait (''danubecommission.org'').] {{ref-de}} {{ref-fr}} {{ref-ru}}</ref> (enamba 500 km pitte): hurad — [[Tis]], [[Siret]], [[Prut]]; oiktad — [[Inn (jogi)|Inn]], [[Drav]], [[Sav]], [[Morav (Dunain alaližajogi)|Morav]].

Dunain hijamad oma znamasižed, 100 kilometrhasai pitte da sen enamba. Jogivagon keskmäine pautkuz om 23,7 sm/km. Kova tullei merelpäi veb teravale sur'vedele jogen del'tas.

== Vedenkeradandbassein ==
Dunain basseinan pind om 817 tuh. km². Jogen veden purtked oma vihmad da kurod, [[Al'pad|Al'piden]] i [[Karpatad|Karpatiden]] jäžomad, manalaižed veded.

Vozne vedhuz om 205 km³. Veden valu om 6500 m³ sekundpigudenke suhištos keskmäral.

Ližajogiden enambuz lankteb üläjogehe.

Sur'veden da madalveden strokud erinedas jogen erazvuiččil paloil. Üläjogen i Keskdunain veden tazopind om kaikiš korktemb kezakus, minimaline — tal'vel (tal'vku-uhoku). Alajogel sur'vezi oleleb sulakus-semendkus, madalvezi — sügüz'ku-reduku.

Sadegiden jagand basseinadme om erazvuitte. Paneb sadegid 400−600 mm vodes tazangištoil, 800−1200 mm Karpatiden pautkil, 1800−2500 mm Al'pil. Sadegiden minimum om Dunain del'tas. Lumen da jän katked oma lühüdaigaižed päiči Ülädunain basseinan mägitahondoiš.

== Laivoidenlikund ==
Kaks'sarakoine «Dunai — Mustmeri»-kanal om saudud Romanijas vozil 1976–1987, laivan te lüheneb 400 kilometrad. Vl 1987 jüguiden vedamižen mülü Dunajadme ületi 100 mln tonnoid. Jogi om evropižen veziten pala, kudamb ühtištoitab [[Pohjoižmeri|Pohjoižmert]] [[Mustmeri|Mustmerenke]] vspäi 1992, [[Rein-Main-Dunai]]-kanalan sauvondan jäl'ghe Saksanmas.

Ei ole laivoiden ujundad vaiše 1 − 2 kul vodes vilun tal'ven aigan.

19 šlüzad om joges, niiden bjefan korktuz om videspäi koumhekümnehe nell'hä metrhasai.

Kaks' gidroelektrostancijad — Džerdap I da II — oma saudud «Raudasižed verajad»-urha Serbijan i Romanijan röunal. Džerdap I om kaikiš suremb Dunail da üks' kaikiš surembišpäi Evropas.

== Galerei ==
<center><gallery>
Fail:Ulm2-midsize.jpg|Dunai [[Ul'm]]as, Saksanma
Fail:LinzDonaulaende.jpg|Velotehut pidust' joged [[Linc]]as, [[Avstrii]]
Fail:Budapest from Gellert Hill.jpg|Dunai [[Budapešt]]as Gellert-kukhalpäi
Fail:Danube Iron Gorge La Cazane.JPG|«Raudasižed verajad» [[Serbii|Serbijan]] i [[Romanii|Romanijan]] röunal
Fail:Nikopol-danube.jpg|Jädunu Dunai penes [[Nikopol]]-lidnas, [[Bolgarii]]
Fail:Pelicani din Delta Dunarii.PNG|[[Pelikan]]ad jogen suhištos, [[Romanii]]
</gallery></center>

== Homaičendad ==
<references />

{{Commons|Danube}}

[[Kategorii:Dunai| ]]
[[Kategorii:Mustmeri]]
[[Kategorii:Avstrijan joged]]
[[Kategorii:Bolgarijan joged]]
[[Kategorii:Horvatijan joged]]
[[Kategorii:Mad'jaranman joged]]
[[Kategorii:Moldovan joged]]
[[Kategorii:Romanijan joged]]
[[Kategorii:Saksanman joged]]
[[Kategorii:Serbijan joged]]
[[Kategorii:Slovakijan joged]]
[[Kategorii:Ukrainan joged]]
[[Kategorii:Joged kirjamišton mödhe]]

Šablonad oli kävutadud necil lehtpolel:

Pörte Dunai.

Om sadud "https://vep.wikipedia.org/wiki/Dunai"