1999
Olgoldâshäämi
1999 (MCMXCIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 1990-lovo majemuš ihe.
OA nomâttij ive 1999 almugijkoskâsâžžân vuorâsij ihheen.
Tábáhtusah
Uđđâivemáánu
- uđđâivemáánu 1. peeivi – Suomâst poođij vuáimán laahâ aldanemkiäldust (898/1998).[1]
- uđđâivemáánu 28. peeivi – Kittâl Pokkaast mittedui Suomâ ton räi puoh vyeligumos liegâsvuotâ kuássin -51,5 °C.
Kuovâmáánu
- kuovâmáánu 5. peeivi – Mari Mörö vuoitij Runeberg-palhâšume kirjestis Kiltin yön lahjat.[2]
- kuovâmáánu 6. peeivi – Sämmilâš kirjálâšvuođâ totkee Vuokko Hirvonen nágáttâlâi tuáhtárin Oulu ollâopâttuvvâst.
Njuhčâmáánu
- njuhčâmáánu 14. peeivi – Maadâ-Afrik president Nelson Mandela poođij staatâkolliistâlmân Suomân.
Cuáŋuimáánu
- cuáŋuimáánu 23. peeivi – Nato algâttij 50-ive juhlečuákkim New Yorkist.
Vyesimáánu
- vyesimáánu 13. peeivi – Carlo Azeglio Ciampi väljejui Italia presidentin.
- vyesimáánu 17. peeivi – Ehud Barak väljejui Israel uáiviministerin.
- vyesimáánu 29. peeivi – Euroviisuh uárnejuvvojii Jerusalemist Israelist. Kišto vuoitij Ruotâ ovdâsteijee Charlotte Nilsson pittáin Take Me to Your Heaven.
Kesimáánu
- kesimáánu 3. peeivi – Suomâ ovdâskodde tuhhiittij Suomâ uđđâ vuáđulaavâ.
- kesimáánu 18. peeivi – Latvia parlament valjij staatâ uđđâ presidentin professor Vaira Vīķe-Freiberga.
Porgemáánu
- porgemáánu 11. peeivi – Tievâslâš piäiváásiävŋánem Euroopist já Aasiast.
- Fyysiik – Gerardus ’t Hooft já Martinus J. G. Veltman[3]
- Kemia – Ahmed Zewail[4]
- Kirjálâšvuotâ – Günter Grass[5]
- Ráávhu – Tuáhtáreh rajijttáá[6]
- Talhâstieđâ – Günter Blobel[7]
Čuákánkiäsuh jieškote-uvlágán suorgijn
Šoddâmeh
- njuhčâmáánu 25. peeivi – Jin Ji-hee, maadâkorealâš čaittâleijee
- njuhčâmáánu 25. peeivi – Mikey Madison, ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee
- cuáŋuimáánu 9. peeivi – Lil Nas X, ovtâstumstaatâlâš ráppájeijee, lávloo já laavlârähtee
- vyesimáánu 27. peeivi – Lily-Rose Depp, ranskalâš-ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee já mannekiin
- vyesimáánu 28. peeivi – Cameron Boyce, ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee (j. 2019)
- porgemáánu 28. peeivi – Tanska prinssâ Nikolai
- roovvâdmáánu 20. peeivi – Emmanouil Karalis, kreikkalâš stávránjuškejeijee.
- skammâmáánu 10. peeivi – Armand Duplantis, ovtâstumstaatâlâš-ruátálâš stávránjuškejeijee
Jämimeh
- uđđâivemáánu 29. peeivi – Eeva-Kaarina Volanen, syemmilâš čaittâleijee (š. 1921)
- kuovâmáánu 25. peeivi – Glenn T. Seaborg, ive 1951 Nobel-kemiapalhâšume finnim ovtâstumstaatâlâš kemist (š. 1912)[8]
- njuhčâmáánu 7. peeivi – Stanley Kubrick, ovtâstumstaatâlâš elleekovestivrejeijee (š. 1928)
- njuhčâmáánu 21. peeivi – Mary Ainsworth, ovtâstumstaatâlâš ovdánempsykologia professor (s. 1913)
- syeinimáánu 23. peeivi – Hassan II, Marokko kunâgâs iivij 1961–1999 (š. 1929)
- porgemáánu 12. peeivi – Giuseppe Beviacqua, italialâš almosvalastâllee (š. 1914)
- porgemáánu 16. peeivi – Esko Toiviainen, syemmilâš arkkiteht (š. 1915)[9]
- juovlâmáánu 24. peeivi – João Figueiredo, Brasilia 30. president (š. 1918)
Kalender
Fáádást eres soojijn
- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást 1999.
Käldeeh
- ↑ 1,0 1,1 Laki lähestymiskiellosta. Finlex. §18. Čujottum 10.2.2021 (suomâkielân)
- ↑ 2,0 2,1 Kiuru, Kari. Mari Mörö sai Runeberg-palkinnon romaanista Kiltin yön lahjat. Helsingin Sanomat. 6.2.1999. Čujottum 10.2.2021 (suomâkielân)
- ↑ 3,0 3,1 The Nobel Prize in Physics 1999. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 4,0 4,1 The Nobel Prize in Chemistry 1999. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 5,0 5,1 The Nobel Prize in Literature 1999. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 6,0 6,1 The Nobel Peace Prize 1999. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 7,0 7,1 The Nobel Prize in Physiology or Medicine 1999. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ Glenn T. Seaborg nobelprize.org. Čujottum 14.11.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Esko Toiviainen Arkkitehtuurmuseo. Čujottum 16.6.2022. (suomâkielân)