1867
ihe
1867 (MDCCCLXVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1860-lovo káávcád ihe.
Tábáhtusah
muteNjuhčâmáánu
mute- njuhčâmáánu 1. – Nebraskast šoodâi Ovtâstum staatâi 37. uásistaatâ.
Kesimáánu
mute- kesimáánu 4. peeivi – Raavvâdviäsu Kappeli lekkui Helsigist.
Čohčâmáánu
mute- čohčâmáánu 10. peeivi – Pulkkila kieldâ vuáđudui.
Tärhis peivimeeri ij tiäđust
mute- Alahärmä, Evijärvi, Jalasjärvi, Kalvola, Kangasniemi, Karstula, Kauhava, Kempele, Kolari, Korpilahti, Lemi, Lumijoki, Nivala, Nousiaisii, Närpiö, Parkano, Pello, Pertteli, Luoto, Savitaipale, Sievi, Somero, Suomussalmi, Tervola, Vihti, Ylikiiminki, Ylivieska já Ähtäri kieldah vuáđuduvvii.
Šoddâmeh
mute- uđđâivemáánu 8. peeivi – Emily Greene Balch, ive 1946 Nobel-ráávhupalhâšume finnim ovtâstumstaatâlâš kirječällee já pasifist (j. 1961)[1]
- kesimáánu 4. peeivi – Carl Gustaf Emil Mannerheim, rijjâhiärrá já Suomâ täsivääldi 6. president (j. 1951)
- kesimáánu 8. peeivi – Frank Lloyd Wright, ovtâstumstaatâlâš arkkiteht (j. 1959)
- porgemáánu 14. peeivi – John Galsworthy, ive 1932 Nobel-kirjálâšvuotâpalhâšume finnim brittilâš kirje- já čaaitâlmčällee (j. 1933)[2]
- roovvâdmáánu 17. peeivi – Josep Puig i Cadafalch, katalonialâš arkkiteht, arkeolog já politikkár (j. 1956)
- skammâmáánu 7. peeivi – Marie Curie, ive 1903 Nobel-fyysiikpalhâšume já ive 1911 Nobel-kemiapalhâšume finnim puolalâš fysikkár já kemist (j. 1934)[3][4]
Jämimeh
muteKalender
muteFáádást eres soojijn
muteWikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást 1867.
Käldeeh
mute- ↑ Emily Greene Balch nobelprize.org. Čujottum 23.10.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ John Galsworthy nobelprize.org. Čujottum 23.10.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Marie Curie nobelprize.org. Čujottum 14.11.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Marie Curie nobelprize.org. Čujottum 14.11.2022. (eŋgâlâskielân)