Bakteerien
 Tekst üüb Öömrang
|
| Bakteerien | ||||
|---|---|---|---|---|
Koleraa-Bakteerien (Vibrio cholerae). Bakteerien san miast 2-3 mikrometer lung an 0,5 mikrometer sjok. | ||||
| Süstemaatik | ||||
| ||||
| Wedenskapelk nööm | ||||
| Bacteria | ||||
A bakteerien (Bacteria) (Iantaal: bakteerium) san bütj a uurbakteerien an eukarioten ian faan jo trii domeenen uun a biologii, huar ales labenen efter iindiald woort.
Tu bakteerien an uurbakteerien sait'am uk prokarioten. Di ferskeel tu eukariooten as, dat jo nään selkial haa.
Süstemaatik
BewerkeBakteerien wurd tu stamer iindiald.
- Stam
- Famile
- Slach
- Aquificae
- Armatimonadetes
- Bacteroidetes
- Caldiserica
- Chlamydiae
- Chlorobi
- Chloroflexi
- Chrysiogenetes
- Cyanobacteria ("blä algen")
- Deferribacteres
- Deinococcus-Thermus
- Dictyoglomi
- Elusimicrobia
- Fibrobacteres
- Firmicutes
- Listeriaceae
- Listeerien, Listeria (-> Listeriose)
- Fusobacteria
- Gemmatimonadetes
- Ignavibacteriae
- Lentisphaerae
- Nitrospinae
- Nitrospirae
- Planctomycetes
- Proteobacteria
- Enterobacteriaceae
- Escherichia coli (-> EHEC)
- Yersinia pestis (-> Pest)
- Vibrionaceae
- Vibrio cholerae (-> Koolera)