Katripäiv

Õuruupa rahvidõ siän sai pühä Katariina tunnõtus ku kar'akasumisõ kaitsmispühäk ja ku sünnütäjide naisi avitaja.

10. aastagasaal jäi pühä Katariina mälehtüspäiv pidämä 25. märdikuu päävä pääle. 12. aastagasaas oll' legend Katariina kotsilõ tõlgit tollõaoliidsihe tähtsämbihe kiilihe ja timä kõrd-kõrrast suurõmba populaarsusõ avvus pühitsedi ka kerikiid ja naiskloostriid.

Eestihe jõudsõ katripäiv üten ristiusoga 12. aastagasaal, ku kotusõpäälitsest süküstöie pühäst sai pühä Katariina mälehtüspäiv vai katripäiv. Katripäivä peeti naisipühäs, tuuperäst et tollõs aos lõpõtivaq naasõq nuuq välätüüq, miä olliq köüdetüq kar'akasumisõga.

Katripäävä tähtsämbäs osas om katrisandin käümine, miä om peri aost, ku müüdä maad käveväq ringi annõtuisi korjavaq kluustridõ mungaq, kiä tarvitivaq ummi laulõ seen ladinakiilset sõnna sanctus („pühä“) ja kiä suuvsõvaq perrerahvalõ hääd vilä-, kar'a- ja perreõnnõ. Tuuperäst arvataski, et eestiperäne „katrisant“ tulõnõs pühä Katariina (Katri) sandõst.

Eestläisil käveq katrisandõs tütriguq, kellel olliq puhtaq valgõq rõivaq sällän, miä hindäst mõista tähend' piimä (legendi perrä juuskõ pühäku hukkamisõ aigu timä kihäst vere asõmõl piim) ja Katariina mõttidõ neüdüslikku puhtust. Piimä köüdeti ka kar'akasomisõ ja sünnütäjide naisiga.

Eestläisi jaos om katripäiv olnuq täüs mitmit kumbit, näütüses pöeti tuul pääväl lambit ni oodõti kar'aõnnõ (vanasõnagi ütles: Mart üle maa, Katri üle kar'a).

Häste tunnõt katrikommõq om katrisandin käümine ehk katri juuskminõ. Tuu om sääne: inne katripäivä ehk katripuulpäävä mindäs maskeeritült laulu ja pillimängoga külä pääle käümä. Ussõ takan küsütäs tervitüslaulu perrä tarrõ tulõgi lupa. Ku luba käen, küsüteldäs perrerahvast, andas mõistatuisi arvadaq, pritsitäs vett ja visatas villä. Ku anniq käen, lauldas tennämislaulu ja ärqminnen jumalagajätmise laulu.

• Ilmamärgiq
  • Ku katripäävä om sula, sõs tähendäs, et andressepäävä (30. märdikuu) om külm.
  • Ku katripäävä tuulõq ja maruq, sõs jõulus tuu ilosa ilma.
  • Ku katripäävä külmetäs vai om lumi maan, hangõq aia veeren, sõs vahtsõaasta om uuta hääd viläsaaki.
  • Ku katripäävä ja jõulu vaihõl om pall'o härmätüst, sõs vahtsõaasta om rüälõikamisõ aigu ilosaq ilmaq.
  • Katripäävä pidävät talvõtaat viskama jahhe kivi merde ja lämmä kivi lättehe.
  • Katripäävä lätt süküs talvõs üle.
  • Katri vesistäs ja sulatas tuu, miä Andress (Andressepäiv, 30. märdikuu) külmäs tege.
  • Sääne, niguq om ilm katripäävä, om tä tõtõstõ ka küündlepäävä (2. radokuu).

• Muuq ettetähendüseq ja kumbõq
  • Katripäävä es tohiq kedrätäq, ummõldaq, kutaq, lambit pükäq, mõtsaeläjit laskõq.
  • Ku katripäävä tulõ võõras meesterahvas majja, sõs lambaq toovaq oinit, ku naistõrahvas, sõs utti.
  • Katripäävä es tohiq kanasuppi kiitäq, sõs kanaq sööväq kapstaq ärq.

• Väiko-Maarjan viidi suurmapudõr kausiga lauta ja panti kausi ala kats langakerrä: üts must, tõnõ valgõ.
• Mõnõl puul seiväq pernaanõ ja tütrik lambidõ sigivüse õnnõs lambalaudan keedetüisi munnõ.

Pühä Katariina oll` katoliiklusõn üts` nelätõistkümnest hädän avitajast, minkperäst ülistiväq tedä nii priistreq ku poeediq.

Prantsusmaal nõsõsi pühä Katariina pühäklikkus 15. aastagasaal esieränis avvo sisse, tuuperäst, et tä ilmut' hinnäst, üten Neitsi Maarjaga, Jeanne d'Arcile. 17. aastagasaani peeti Katariina mälehtüspäivä pühänä, midä tähistedi uhkõmbalt ku apostlidõ tähtpäivi. Keskaost pääle olliq tütriguq pühä Katariina kaitsõ all. Egä aastaga 25. märdikuul tulliq 25-aastadsõq vallalidsõq tütriguq Katariina kujo mano, et tälle päähä panda müts, miä avitasiq miist löüdäq.

Tuust kumbõst tull' kõnnõkiilde ütlemine „Katariinalõ mütsü päähä pandma“ (coiffer sainte Catherine), tähendüsega „vallalinõ ollaq ka viil 25-aastadsõlt“. Naisi, kiä keskaol säänestmuudu pühhist ossa saivaq, kutsuti Prantsusmaal Catherinette'es. Peränpoolõ mütsü päähä pandmisõ kommõq kattõ, a viil täämpädsel päävälgi kandvaq üle 25-aastadsõq naasõq, kiä lääväq katriballilõ, esimuudu hindätettüt mütsü, miä näütäs näide vallalidsust ja köüdüst pühä Katariina mütsü päähäpandmisõga.

• Eesti rahvakallendri
• Katariina
• Märdipäiv
• Pühä Katariina

• Katripääväst Eesti rahvakallendri tähtpäivi andmõbaasin Berta
• Eesti Rahva Muuseum