eriline

eriline (gen. erilise, part. erilist)

1. erityinen, erikoinen

   Ta ei teinud midagi erilist . – Hän ei tehnyt mitään erikoista.

• ÕS 2018 tyyppi 12 (oluline) oluline
• komaparatiivi erilisem
• superlatiivi kõige erisem ja erilisim

• eri

• eriline Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• eriline sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)

• Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.

• Eesti õigekeelsussõnaraamat : ÕS 2013 / toimetanud Tiiu Erelt ; koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ; Eesti Keele Instituut. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2013.

Verkkoversio: ÕS 2013