Rong

Rong on vedurist ja vagunitest koosnev veerem, mis liigub raudteel.

Stanhope Forbes (1857–1947), "The Terminus, Penzance Station", *s.d.*

Proosa

Reisija sööb väga palju. Lihtsurelikud öösiti ei söö, reisija aga sööb ka öösel. Ta sööb praetud kanapoegi, mis on tema jaoks liiga kallid, kõvu mune, mis on seedimisele kahjulikud, ja oliive. Kui rong ületab pöörangut, siis plärisevad riiulitel rohkearvulised teekannud ja hüplevad ajalehepaberisse mässitud praetud kanapojad, kelle koivad on reisijate poolt juurtega välja rebitud.
- Ilja Ilf, Jevgeni Petrov, "12 tooli". Tõlkinud Harald Haug. Tallinn: Tänapäev, 2005, lk 38

Kui rong jõuab üle silla, liputab ta rõõmsalt oma saba. (lk 17)
Tunneme mingit ülimat õnne, kui teekäänakul näeme peast sabani rongi, mis meid edasi viib. (lk 18)
Tõugud teevad lehtedesse auke sellepärast, et nad on puude rongi piletikontrollid. (lk 24)
Rong muutub inimlikuks, kui talle raskel tõusul haagitakse külge teine vedur teda aitama. (lk 25)
Need, kes ei salli, et vagunis suitsetatakse, ei mõista, et kui vedur suitsu ei teeks, ei saaks rong liikuda. (lk 28)
Tol ööl kuulsime rongi nii lähedalt, nagu oleks ta sõitnud läbi meie südame tunneli. (lk 31)
Puhvrid, mis ühendavad rongi vaguneid, mängivad reisi tangot. (lk 33)
Kui me rongi liikuma hakates vaguniaknast välja vaatame, röövime lehvitusi, mis pole määratud meile. (lk 38)
Kõige hullem, mis meil reisil juhtuda võib, on see, kui meie ees sõitev rong peatub, et oma sigaretti läita. (lk 46)
Kuu on perroon, mille ääres kunagi ei peatu rong. (lk 49)
Kaubarong, mis möödub, on liikuv jne., jne., jne. ,.jne., jne. (lk 54)
- Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet. Loomingu Raamatukogu, nr 2, 1974

"Ei tea, kas varsti tuleb Rapla!" küsis sama hääl uuesti.

"Veel kaks jaama."

Küsija vaatas oma kaaslasele, suurele mehemürakale, kurvalt otsa. See mõtles, mõtles ja vastas siis madala valju häälega:

"Mine, Aadu, ütle seal veduri peal, et nad auru juurde paneksid. Suu kuivab." Mõtles veel natuke ja lisas:

"Ütle, et mina käskisin. Küll nad teavad."

Rong seisis parajasti jaamas. Kuid kohe, kui Aadu pidi veduri peale minema käsku edasi andma, kostis üks väike vile — jaamaülema oma, ja teine veidi valjem vile — rongi oma. Järsk nõksatus liikus edasi vagunilt vagunile, püstiseisjad reisijad-laulupeolised astusid sammu tagasi ja suur mees ütles väiksele:

"Ise said aru." (ptk 4)

Juhan Smuul, "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubeli-laulupeol", Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, lk 35–36

Rong kui transpordivahend soodustab progressi; sellega kattub osaliselt mõiste MASIN, mis tekitab kujutluse mehhaniseeritud transpordivahendist kui arengumudelist. (lk 42)
Transpordivahendite arenemine koos uute kasutusevõtuga hõlbustab ja kiirendab liikumist ning loomuldasa kajastub see metafoorses keeles. Miks olemasolevat temaatilist kujundirida on täiendatud just rongiga, selle üle võib vaid spekuleerida. (lk 42)
- Katre Õim, "Uudseid metafoorseid keelendeid, Oma Keel, nr 1, 2012, lk 36-43

Laura on terve oma elu RONGIS sõitnud. Ehk isegi kauem. Rong pole midagi head. Pigem juba kuri. Puhub nagu hiiglasuur lohe ninasõõrmeist oma tigedust välja. Lohe paiskab jäledaid vihahooge kogu ilma peale nagu susisevat udupilve. (lk 9)
Rong ei saa midagi omatahtsi teha, rahustab Ema. Rong peab rööpaid pidi aina otse sõitma, ei paremale ega vasakule. Rööpad juhivad seda raudruuna nagu ohjad. Laura võib olla rahulik, sest rööpad viivad rongi otse Lätimaale. (lk 9)
- Māra Zālīte, "Viienäpu", tlk Hannes Korjus, Muraste: Randvelt Kirjastus, 2015

...nagu õpetab meid 1. septembril Estonias esietenduv ballett "Anna Karenina", võid sa elust ju isegi kindlat töökohta omamata leida kirge ja armastust, aga lõpuks jääd ikkagi rongi alla.
- Kaupo Meiel, "Võimatu missioon – elada üle me tusameele sügis" ERR, 28.08.2020

Suhtelist vaikust paistab süvendavat lisaks seegi, et Narvas on talved eriti valged. Narvas klopin ma ruumi sisenedes jalad puhtaks kuivast, sätendavast lumest, Tallinnas aga on see tavaliselt mingi beež löga. Sama terav kontrast ootab harilikult ka rongiga ühest linnast teise sõites – saabuda mustendavast Balti jaamast helevalgesse Narva lumesattu on üsna tavaline üleminek. Isegi kui selle valguse taga on osalt komme jätta tänavad liivatamata, mõjub selline valge, krudisev linnatalv kuidagi õilsalt.
- Heili Sepp "Killustatud kogemuste Narva" Vikerkaar, nr 4-5 mai, 2020

Film

"Teadus, see on nagu kiirrong. Astud korraks maha ja tema kihutab edasi koos sinu reisikaaslastega ja mitte kunagi ei saa sa neid enam kätte."
- Film "Supernoova" (1965), Paalman Erikule

Luule

Olen põletand
oma lootuste sillad,
lahti kruvind kõik ootuste roopad.
Kuhu veerevad päevade rongid
mu aastate ahelas?
Kui unetud kongid
ajju vahivad silmakoopad.

Mis sellest siis vahel on,
et puusas reuma valutab:
mu süda roostetab kui vagun
jaamas, kesk elu halli alevit.

August Alle, "Apaatia", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, lk 9

Olen õige vakka,
tõmban mütsi silmile,
sest mu õnn paistab kogu maailmale,
kõik näevad, kuidas rong mind vaimustab,
kuidas tahaksin igaühele öelda:
mu armas, imetore on elada!

Katri Vala, "Täna", rmt: "Sinine rohtaed", tlk Debora Vaarandi, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 126

Vast ainult üks meil on see päris hull
kes lõhkus aknaraamid ja Poolamaale
põgenes Ta oli mütsita ja kuueta
ja rongilt maha võeti kui kukutatud kuningas

Ene Mihkelson, kogust "Tulek on su saatus". Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 32

Leban rööbaste vahel ja luban endast üle kihutada,
raudsed vagunid õõtsuvad puusadel,
mu hääl sumpab mööda rongi paksu kõhunahka,
seepärast söandan laulda.
...
Mul pole enam jõudu,
kuid rongi veerem näib lõputu,
kuni tunnen — vaikus hakkab vaikselt suhu valguma, laskub raskelt ja
visalt kõrist alla.
Minu laulu sõnad seal nagu paks värv lahtuvad ja looklevad lainetes.

Liepa Rūce, "*Leban rööbaste vahel ja luban endast üle kihutada...", rmt: "Introvertide ball. Läti uue luule antoloogia", koostanud Contra, tlk Contra ja Mikk Grīns, Tallinn: Hea Lugu, 2022, lk 195

Kirjandus

Urmas Lennuk, "Rongid siin enam ei käi…", rmt: "Ükskord Eestimaal." Näidenditriloogia. Viljandi: Ugala Teater, 2015