Yerba Buena
Yerba Buena on saar Põhja-Ameerikas San Francisco lahes Californias San Francisco ja Oaklandi vahel.
Yerba Buena on kitsa tammiga ühendatud Treasure'i saarega. Mõlema saare pindala on kokku 2,334 km² (Treasure'i saar on pisut suurem) ja neil elab kokku 2000. aasta seisuga 1453 inimest (neist rõhuv enamus Treasure'i saarel).
Saart läbib maantee Interstate 80, mis kulgeb läbi saarel asuva tunneli. Nii Oaklandi kui San Franciscoga on ta ühendatud silla abil.
Ajalugu
muudaEsimene California seadusandlik kogu kehtestas 18. veebruaril 1850 San Francisco piirid ja andis Yerba Buena saarele nime, mida San Francisco kandis kuni 1847. aastani. See nimi tuleb hispaaniakeelsetest sõnadest hierba buena, mis tähendab 'hea taim'. Hea taime all on mõeldud kohalikku huulõieliseliiki.
Seda nime kandis Yerba Buena kuni 1895. aastani, mil USA Kohanimede Nõukogu muutis selle Goat Islandiks ('Kitsesaar'). 3. juunil 1931 ennistati saarele endine nimi.
Aastakümneid oli saar USA sõjaväe käsutuses. Idee saarele sõjaväeposti rajamisest tuli USA kodusõja ajal, mil kardeti, et Konföderatsiooni sõjalaev võib udus Fort Pointi ja Alcatrazi vahelt läbi hiilida ning San Francisco lahte jõuda. Esimene sõjaväeüksus asus Yerba Buenale siiski alles 1870. aastatel. Saarele paigutati udupasun ja 1875 valmis kaheksanurkse põhiplaaniga tuletorn, mis on säilinud tänapäevani.
Vahetult enne 20. sajandi algust asus saarele USA mereväe esimene Vaikse ookeani rannikul olev õppekeskus. Selle komandandi residentsiks valmis 1900. aastal uusklassitsistlikus stiilis olev hoone, mida tänapäeval kutsutakse Nimitzi majaks. Niisuguse hoone kuulumine mereväele oli tollal ebatavaline. Õppekeskus suleti pärast Teist maailmasõda.
Saarel elas pärast Teist maailmasõda kuni oma surmani admiral Chester Nimitz.
Tänapäeval asub Yerba Buenal USA Rannavalve jaam. Saarel on rannavalve barakid ning raadio- ja radarijaamad. Seetõttu on suur osa saarest tsivilistidele suletud. Sellegipoolest elab saarel ka tsiviilisikuid.