Lehekülje Sinivaal lähteteksti vaatamine

← Sinivaal

Selle muudatuse saab eemaldada. Palun kontrolli allolevat võrdlust veendumaks, et tahad need muudatused tõepoolest eemaldada. Seejärel saad lehekülje avaldada, et eemaldamine lõpule viia.

Sul pole lubatud seda lehekülge muuta järgmisel põhjusel:

Sinu IP-aadress on vahemikus, mis on blokeeritud kõigis Wikimedia Foundationi vikides.

Blokeerija: ‪Hasley‬. Põhjus: Open proxy/Webhost: See the help page if you are affected: .

Blokeeringu algusaeg: 18. detsember 2022, kell 18:21
Blokeeringu aegumistähtaeg: 18. detsember 2025, kell 18:21

Sinu praegune IP-aadress on 62.210.136.28. Blokeeritud vahemik on 62.210.0.0/16.

Palun lisa kõik need andmed igale järelepärimisele, mida kavatsed teha. Kui usud, et sind on blokeeritud ekslikult, leiad lisateavet ja juhised avatud prokside keelamist puudutavast globaalsest reeglistikust.

Muul juhul postita palun blokeeringu arutamiseks palve, mis metavikis üle vaadatakse. Saad ka saata stjuuarditele VRT-süsteemi aadressile stewards@wikimedia.org kirja, millele on lisatud kõik ülaltoodud üksikasjad.

Saad vaadata ja kopeerida selle lehekülje lähteteksti.

{{See artikkel|räägib loomast; mängu kohta vaata artiklit [[Sinivaal (mäng)]]}}
{{Taksonitabel
| nimi = Sinivaal
| värvus = loomad
| seisund = EN | seisundi_süsteem = IUCN3.1
| pilt = Faroe stamp 402 blue whale (Balaenoptera musculus) crop.jpg
| pildi_laius = 240px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Vaalalised]] ''Cetacea''
| sugukond = [[Vaguvaallased]] ''Balaenopteridae''
| perekond = [[Vaguvaal]] ''Balaenoptera''
| liik = '''Sinivaal'''
| binaarne = ''Balaenoptera musculus''
| binaarse autor = 
| levikukaart = 
| levikukaardi_seletus = 
}}
[[Fail:Image-Blue Whale and Hector Dolphine Colored.jpg|pisi|Sinivaal võrdluses delfiini ja inimesega]]
'''Sinivaal''' (''Balaenoptera musculus'') on [[vaguvaallased|vaguvaallaste]] sugukonda [[vaguvaal]]a (''Balaenoptera'') perekonda kuuluv [[mereimetaja]], suurim [[kiusvaalalised|kiusvaalaline]] ja suurim kunagi [[Maa (planeet)|Maal]] elanud [[imetajad|imetaja]].

Mõnede väidete kohaselt on sinivaal suurim kunagi maakeral elanud [[loomad|loom]]. Sinivaal on kuni 30 meetrit pikk ja võib kaaluda kuni 200 tonni. Isasloom on emasest tavaliselt väiksem. Suurima teaduslike meetoditega mõõdetud isendi pikkus oli 33,6 m (1922){{lisa viide}}.

Tema [[ladina keel|ladinakeelne]] nimi ''musculus'' tähendab 'lihaseline', kuid juhtumisi ka 'hiireke'.

== Levik ==
Sinivaal elab kõikides maailmamere avaosades, välja arvatud rannikumeres ja troopilistes vetes.

== Kirjeldus ==
Sinivaala selg on tumehall sinaka varjundiga, küljed ja kõht helesinised. Heledad laigud vaala kehal on nahaparasiitide kahjustused.

Tal ei ole hambaid, vaala suus on kiused nagu omamoodi lamellkardin.

Hinnanguliselt võib sinivaal elada 80 aastat vanaks, aga see ei ole täpselt teada, sest vaalasid on hakatud individuaalselt jälgima alles hiljaaegu. Kindla peale on teada, et [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] kirdeosas elas üks sinivaal 34 aastat.

== Toitumine ==
Sinivaal toitub antarktilistes vetes [[hiilgevähilised|hiilgevähilistest]] ([[krill]]ist), arktilistes vetes väiksematest [[koorikloomad]]est. Ta sööb ka [[aerjalalised|aerjalalisi]] ja muud [[zooplankton]]it. Täiskasvanud sinivaal võib süüa kuni 40 miljonit krilli päevas. Vaal toitub aladel, kus krille kõige rohkem leidub, ja sööb neid päevas kuni 3,6 tonni. Koos krilliga neelab ta [[kalmaar]]e, koorikloomi ja väikseid kalu, aga sihilikult ta neid ei söö. Sinivaala päevane energiavajadus on umbes 1 500 000 kcal. Päeval toitub ta rohkem kui saja meetri sügavusel, öösiti veepinnal.

== Eluviis ==
Isendid hoiduvad üksinda, harvem kahe-kolmekaupa.

Lühikest aega võib sinivaal ujuda kiirusega kuni 40 km/h, arendades selleks [[võimsus]]t 500 hj. Sukeldumisrekordiks on täheldatud 36 minutit, 20 minutit kestev sukeldumine on sagedane, 10 minutit on keskmine.

== Paljunemine ==
Emane sinivaal saab [[suguküpsus|suguküpseks]] 4.–5. eluaastal, isane 8.–10. eluaastal.

Emane sünnitab 2–3 aasta tagant 6–8 meetri pikkuse järglase. Vaalapoeg imeb päevas umbes 90-200 liitrit emapiima. Sündides kaalub vaal umbes 2,7 tonni – sama palju kui täiskasvanud [[jõehobu]]. Järglast on tarvis imetada 7–8 kuud ja selle aja jooksul kasvab ta poole pikemaks. Iga päev joob väike vaal 400 liitrit piima ja võtab päevas juurde 90 kg. Poolteiseaastane vaal on juba 20 meetrit pikk.

== Vaenlane, vaalaküttimine ==
Sinivaala ainus looduslik vaenlane on [[mõõkvaal]]. Uuringu järgi kannab veerand sinivaaladest mõõkvaalade rünnakuis saadud arme. Kuna mõõkvaalad sinivaalu nii sageli ründavad, siis järelikult peavad need rünnakud vahel vilja kandma, aga kui suur osa rünnakutest mõõkvaalale edukalt lõpeb, on teadmata.

[[Vaalaküttimine|Vaalaküttimise]] tagajärjel vähenes sinivaalade arv ligikaudu 200 000-lt (1930) umbes 1000-le (1965), kuni 1966. aastal sinivaalade püük keelati. Tänapäeval on sinivaalasid umbes 10 000 ja nende arv kasvab aeglaselt.

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Balaenoptera musculus}}

[[Kategooria:Vaalalised]]

Sellel leheküljel on kasutusel järgmised mallid:

Naase lehele Sinivaal

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Sinivaal"