Eemaldatud sisu Lisatud sisu
|
|
|
Allpool on loetletud mürke ja kahjulikke aineid kasutavad imetajad.
;[[Kuuba pilukoonu]] (''[[Solenodon cubanus]]'') ja [[Haiti pilukoonu]] (''[[Solenodon paradoxus]]''): Pilukoonud näevad välja nagu suured ilma okasteta [[siil]]id. Mõlemal liigil on mürgine hammustus; mürk eritub teise alumise [[lõikehammas|lõikehamba]] vaos asuvast muundunud [[süljenääre|süljenäärmest]].
;[[Nokkloom]] (''[[Ornithorhyncus anatinus]]''): Isastel on tagajalgadel mürgikannus. Kannused on ka [[sipelgasiillased|sipelgasiillastel]], kes samuti kuuluvad [[ainupilulised|ainupiluliste]] [[selts (bioloogia)|selts]], kuid neil pole toimivaid mürginäärmeid.
;[[Vesimutt]] (''[[Neomys fodiens]]''): Mürgine hammustus.
;[[Ameerika kehik]] (''[[Blarina brevicauda]]''): Mürgine hammustus.
;[[Kehik]]ud ''[[Blarina carolinensis]]'' ja ''[[Blarina hylophaga]]'': Võib-olla mürgine hammastus.
;[[Kukang]] (''[[Nycticebus coucang]]''): Nende põlvealused näärmed eritavad higiste sokkide moodi lõhnavat mürki. etEt kaitsta oma poegi kiskjate eest, katavad nad pojad sellega ning panevad selleseda endale suhu, nii et alumistelt lõikehammastelt eralduv mürk annab neile mürgise hammustuse.
;Sugukond ''[[Mephitidae]]'': [[Skunk|Skungi]] ja tema sugulaste [[anaalnäärmed]] võivad eritada kahjulikku vedelikku. Lisaks halvale lõhnale võib see põhjustada nahaärritust ning silma sattumisel ajutist pimedust. Mingil määral on see võime ka mõnel [[kärplane|kärplasel]], näiteks [[zorilla]]l (''[[Ictonyx striatus]]''). Ka [[soomusloom]]ade anaalnäärmed võivad eritada kahjulikku haisvat vedelikku. [[Kappleri vöölane]] võib ohu korral eritada muskusehaisu.
|
