Mürgised imetajad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
On arvatud, et kunagi on mürgiseid imetajaid olnud rohkem. Kahe väljasurnud liigi (sealhulgas ''[[Bisonalveus browni]]'') 60 miljoni aasta vanustel [[silmahambad|silmahammastel]] on vaod, mis mõnede paleontoloogide arvates annavad tunnistust sellest, et tegu on mürgihammastega. Seda järeldust on siiski kahtluse alla seatud, viidates sellele, et ka paljudel tänapäeva mittemürgiste imetajate (näiteks paljudel [[esikloomalised|esikloomaliste]], [[koaati]]de ja [[suur-käsitiivalised|suur-käsitiivaiste]] silmahammastel on kogu pikkuses sügavad vaod.
[[Mark Dufton]] [[Strathclyde'i Ülikool]]ist seletab mürgi haruldust tänapäeva imetajatel sellega, et nad suudavad loomi hammaste ja küünte abil kiiresti tappa, kuna aga looma võitlusvõimetuks tegemine mürgi abil võtab rohkem aega. Mürgised [[pilukoonu]]d]] ongi [[koer]]te, [[kass]]ide ja [[mangustlased|mangustlaste]] poolt oma elupaikadest kõrvale tõrjutud.
Allpool on loetletud mürke ja kahjulike aineid kasutavad imetajad.
| |||