Windows 3.1x

Windows 3.1 (koodnimega Janus), mis lasti välja 6. aprillil 1992, sisaldas TrueType fondi süsteemi^[2], mis võimaldas Windowsil esmakordselt korralikult dokumente elektrooniliselt kirjastada^[3]. Sarnane funktsioon oli olemas ka Windows 3.0 programmi Adobe Type Manager abil. Windows 3.1 oli tagurpidi ühilduv vanemate Windowsi versioonidega ning olid olemas programmid File Manager ja Program Manager. Teisteks märkimisväärseteks uuendusteks olid 32-bitine kettapöördus, OLE tehnoloogia, hiirejälg ja Minesweeper mäng. Windows 3.1 Multimeedia versiooniga (koodnimi Bombay) sai esitada videofaile. See versioon oli suunatud uutele multimeediaarvutitele ning sisaldas heli ja video ühendamist CD-ROM toega.

Kesk- ja Ida-Euroopas lasti välja eriversioon nimega Windows 3.1 for Central and Eastern Europe, mis lubas kirillitsa kasutamist ja toetas Ida-Euroopas kasutatavaid diakriitilisi sümboleid. Sarnaselt lasi Microsoft välja Windows 3.1J, mis toetas jaapani keelt ja mida müüdi esimese aastaga 1,46 miljonit eksemplari.

Windows 3.11 oli Windows 3.0 tasuta värskendus, mis lasti välja 31 detsember 1993^[4]. See sisaldas palju väiksemaid veaparandusi ja kuna tegemist ei olnud Windowsi iseseisva versiooniga hakatigi hiljem taolisi värskendusi nimetama lihtsalt remondipakettideks.

Windows for Workgroups oli Windows 3.1 laiendus, mis lubas kasutajatel jagada oma ressursse ja võimaldas rühmatööd kohtvõrgus.

Windows for Workgroups 3.1 (koodnimega Winball, hiljem Sparta) lasti välja 1992. aasta oktoobris^[5], mille põhitunnuseks oli kohaliku võrgustiku tugi. Selles versioonis oli SMB failide jagamise tugi NetBIOS protokolli abil, sisaldas kaardimängu Hearts ja VSHARE.386.

Windows for Workgroups 3.11 (koodnimega Snowball) tuli välja 11. augustil 1993. See toetas 32-bitist faili kasutamist, täielikku 32-bitise võrgustiku ümbersuunamist ja VCACHE.386 vahemälu. 1994. aasta augustis lasi Microsoft välja lisatarkvara paki (koodnimi Wolverine), mis pakkus Windows for Workgroups 3.11-le TCP/IP tuge. Wolverine oli 32-bitine pinu, mis andis sellele suurema töövõime kui enamikule Windowsi olemas olevatele kolmanda osapoole TCP/IP pinudele. Miinusena töötas Wolverine ainult Workgroups 3.11 versiooniga ning puudus sissehelistamise tugi.

Video Windowsile tutvustati esmakordselt 1992. aasta novembris vastusena Apple'i QuickTime'i tehnoloogiale, mis lisas Macintoshile digitaalse video võimaluse. Umbes 200-dollariline tarkvara^[6] sisaldas monteerimis- ja kodeerimisprogramme. Kättesaadavaks tehti ka ainult videote vaatamiseks mõeldud versioon. Tehnoloogias kasutati AVI-failivormingut, mis oli mõeldud digivideosalvestuseks, ja kasutajaliidest, mis lubas tarkvara arendajatel lisada oma programmidele võimaluse mängida digitaalset videot. Viimasena sisaldas see videote esitamiseks ja töötluseks välja töötatud tarkvarakomplekti.

Windows for Pen Computing (ingl. k. Windows pastakaga arvutamiseks) oli Microsofti toodetud lisatarkvarasari eri Windowsi versioonidele 1990. aastate keskel. See loodi vastusena Go Corporationi PenPoint OS-ile^[7], kuid muutus kasutuks, kui 2002 välja tuli Windowsi tahvelarvuti tugi Windows XP Tablet PC Edition.

Windows 3.1x tutvustas uusi võimalusi rakenduste, eriti multimeedia rakenduste loomiseks. Selle aja jooksul lõi Microsoft uue Windowsi jaoks suurel hulgal takvara, näiteks Microsoft Home ja Microsoft BoB.

Program Manager oli olemas kõigis Windowsi versioonides alatest 3.0-st kuni Windows XP SP1-ni. Windows XP SP2-s oli kaasas mitte kasutatav ikooni kogu nimega progman.exe, ning Vistas eemaldati fail täielikult. Kui programm SP2-s või uuemas tööle panna ei paista see töötavat, aga kui luua Windows 3.1 jaoks grp-fail, siis sisaldab see fail Start Menüü kausta.

Windows 3.1 toega olid Internet Exploreri versioonid 2.0-st kuni esimese 5.0 versioonini.

http://www.michaelv.org/

http://www.digi.ee/arhiiv/ajakiri-digi-03-2011