Vladimir

Linna asutamisaastaks loetakse aastat 1108, kui Vladimirit on esmamainitud kroonikas. Vladimiri nime seostatakse Kiievi suurvürsti Vladimir Monomahhiga.

 

1137. aastal asus soome-ugri rahvaste asualale Rostovi-Suzdali vürstiriiki Vladimir Monomahhi noorem poeg, Juri Dolgoruki. J. Dolgoruki poja Andrei Bogoljubski valitsemisajal sai linnast Vladimiri-Suzdali vürstiriigi pealinn. Andrei Bogoljubski keskendus eelkõige oma uue pealinna Vladimiri arengule, mille ta laskis esinduslikult välja ehitada (Vladimiri Jumalaema Uinumise peakiriku ning teisi kirikuid ja kloostreid). Linna laiendati tunduvalt ning ümber linna rajati kindlustused. Kiievi-Vene keskus Kiiev muutus aja jooksul tähtsusetuks, eriti pärast Andrei venna Mstislav Jurjevitši rüüsteretke sinna aastal 1169 Andrei käsul. Mstislavi juhitud väed vallutasid Kiievi ning linn põletati maha, kuid Andrei pöördus tagasi kirdesse. See tegi lõpu Kiievi vürstide valitsemisele. Andrei andis Kiievi osastiseks oma vennale Gleb Jurjevitšile, ise aga võttis Vladimiris endale suurvürsti tiitli. Ta viis Kiievi lähedalt Võšgorodist ära Võšgorodi Jumalaema ikooni, mis seejärel sai tuntuks kui Vladimiri Jumalaema ikoon. Vladimiri lähedale ehitati kindlustatud Bogoljubovo loss, mis oli Andrei lemmikresidents. Oma lisanime "Bogoljubski" ongi ta selle koha järgi saanud. Andrei Bogoljubski valitsemise ajal omandas Vladimiri-Suzdali vürstkond märkimisväärse võimu ning oli Vana-Vene vürstiriikide seas tugevaim. Vladimiri tähtsuse tõstmiseks taotles Andrei 1160. aastal sinna uue metropoliidi residentsi loomist, mis oleks tähendanud Vene õigeusu kiriku jaotamist kaheks metropooliaks. Konstantinoopoli patriarh aga keeldus sellest. Vastuseks keeldus Andrei Bogoljubski Kiievis vabaks jäänud ametikohale uue Kiievi ja kogu Vene metropoliidi ametisse nimetamisest.

 

1238. aastal vallutasid linna mongolite hordid Batu khaani juhtimisel. Pärast mongoli ikkest vabanemist ei saavutanud Vladimir oma endist tähtsust ning jäi Moskva ja Novgorodi varju. Aastal 1299 sai linnast Vene õigeusu kiriku metropoliitide residents.

Tänapäeval kuulub Vladimir "kuldse ringi" linnade hulka. Jumalaema Uinumise peakirik, Püha Dimitri katedraal ja Kuldne värav kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Linna peamised tööstusharud on masinaehitus ja keemiatööstus.

Linn jaguneb 3 linnarajooniks: Lenini, Oktoobri- ja Frunze rajoon. 2006. aasta algusest liideti linnaga linnalähedased alevid Kommunar, Orgtrud, Energetik, Jurjevets ja Mostostroi. Lisaks neile kuulub linna haldusalasse üle 10 küla ja aleviku. Koos nendega oli 1. jaanuaril 2007 elanike arv 339 900.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vladimir

• Vladimiri portaal