Victoria ajastu

Victoria ajastu (inglise keeles Victorian era) Suurbritannia ajaloos oli ‎Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna ja 1876. aastast Briti India keisrinna Victoria valitsusaeg, mis kestis 20. juunist 1837 kuni tema surmani 22. jaanuaril 1901.

Victoria valitsusaeg oli Briti rahva jaoks pikk õitsenguaeg, seda nii Briti impeeriumist laekuva tulu kui ka kodumaiste tööstuslike uuenduste tagajärjel. Mõned ajaloolased peavad ajastu alguseks, mis seostub mitmesuguste ühiskondlike seisukohtade ja poliitiliste mängudega, reformiseaduse (Reform Act) vastuvõtmist 1832. See juhtus viis aastat enne Victoria aujärge.

Ajastule eelnes kuningas William IV ja järgnes kuningas Edward VII valitsusaeg. Viktoriaanliku ajastu teine pool kattus Mandri-Euroopa kunstilise õitsengu ajastu (belle époque'i) algusega ning kullatud ajastuga (Gilded Age) Ameerika Ühendriikides.

Sageli iseloomustatakse seda ajastut kui pikka rahuaega, mida tuntakse ka Pax Britannica nime all, ehkki iga aasta vältel sellest pikast perioodist oli Suurbritannia tegelikult sõjas. Suurbritanniat valitsesid aristokraatide oligarhia ning mõisnikest perekonnad. Riigi stabiilsus olenes õiguskorra ja kiriku ühisvõimu toimimisest, kahe parlamendikoja tööst, armee ja laevastiku tõhususest ning tasakaalustatud kaubandusest. Samas toimus selle aja vältel majanduslik, koloniaalne ja tööstuslik konsolideerumine. Sellest hoolimata iseloomustas Inglismaad suur sotsiaalne õiglusetus, lokkav vaesus, kitsarinnalisus ja haigustest kubisevad ülerahvastatud tööstuslinnad. 19. sajandi lõpupoole viis uusimperialistlik poliitika koloniaalkonfliktide kasvuni, millest lõpuks said alguse Inglise-Sansibari sõda ning Buuri sõda. Kodumaal oli riigi poliitika üha liberaalsem, liikudes järkjärgulise poliitilise reformi ning hääleõiguse laiendamise poole.

Inglismaa elanikkond kasvas valitsusaja lõpuks pea kaks korda: 16,8 miljonilt (1851) kuni 30,5 miljonini. Ka Šotimaa rahvastik kasvas järsult: 2,8 miljonilt (1851) kuni 4,4 miljonini. Iirimaa rahvaarv seevastu langes ligi kaks korda: 8,2 miljonilt (1841) kuni 4,5 miljonini. Samal ajal lahkus Ühendkuningriigist umbkaudu 15 miljonit emigranti, asudes peamiselt USA-sse, Kanadasse ja Austraaliasse.

Victoria valitses 63 aastat ja 216 päeva, mis oli Suurbritannia ja Inglismaa ajaloo pikim valitsusaeg kuni 9. septembrini 2015. aastal, mil kuninganna Elizabeth II selle rekordi ületas.

Victoria oli pea kõigi tänaste Euroopa monarhlike suguliinide ühine esiema, sellepärast nimetati teda vahel "Euroopa Emaks".