Vee filtreerimine

Vee filtreerimine puhastab vett mehaaniliste, keemiliste või bioloogiliste protsesside abil.^[1]

Filtri puhastusaste määrab sobiva kasutusala.

Tuntumad filtreerimisviisid on sõelumine, adsorptsioon, setitamine, ioonreaktsioon ja pöördosmoos.

Joogivee töötlemise protsessid on koagulatsioon, flokulatsioon, selitamine, filtreerimine ning desinfitseerimine. Sageli eelneb eelsetitamine.^[2]

Positiivse laenguga koagulant lisatakse töötlemata vette ning segatakse kiiresti. Koagulant destabiliseerib negatiivse laenguga osakesi ja lahustunud või kolloidseid saasteaineid. Järgneb aeglane segamine, mis kiirendab osakeste kokkupõrkeid ning koondab suuremateks kogumiteks. Siis setitatakse moodustunud tahke aine ning järgneb filtreerimine. Peamiselt kasutatakse antritsiidist ja liivast koosnevaid mitmekihilisi filtreid, kuid on ka ühekihilisi liiva- või kivimifiltreid. Selliste filtrite puhul voolab vesi läbi erineva struktuuriga materjali, mis takistab settimata osakeste edasiliikumist. Regulaarne filtrite tagasipesu (väljavoolu otsast sisestatakse vesi, mis uhab välja filtrisse jäänud sette) tagab töökvaliteedi ning jätkusuutliku kasutuse. Kui kahe tagasipesu vaheline aeg on väga lühike, siis annab see märku, et filtrisse jõudev vesi sisaldab liiga palju tahkeid osakesi ning eelnevad etapid pole piisavalt efektiivsed olnud. ^[2]

Viimasena lisatakse veele kloori, mis takistab bioloogilist kasvu ning eemaldab lõhna, maitset või värvi eraldavaid aineid (nt raud ja magneesium). ^[3]

Mitmekihilised filtrid eemaldavad kuni 15–20 mikroni suurusi osakesi. ^[4]

Pöördosmoos eemaldab kuni 0,0001 mikroni suurusi osakesi ^[5], sealhulgas baktereid ja viirusi ^[5] ning vees sisalduvat soola ^[6].

UV-filter võimaldab kemikaalivaba desinfitseerimist. ^[7]