Valev Uibopuu

Valev Uibopuu sündis Võrumaal Vana-Antsla vallas Õru metsavahi pojana. Õppis Otepää gümnaasiumis. Aastatel 1936–1943 töötas ajakirjanikuna Valgas ja Tallinnas.

Aastal 1943 siirdus sõjapõgenikuna Soome ja sealt 1944. aastal Rootsi. Stockholmis õppis ja lõpetas 1953. aastal Stockholmi Eesti Gümnaasiumi ning 1958. aastal Lundi ülikooli filosoofiateaduskonna. Aastal 1970 sai doktorikraadi soome-ugri keeleteaduse alal. Aastatel 1971–1980 töötas Lundi ülikoolis lektorina. Ajalehe Välis-Eesti tegevtoimetaja. 1945. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige.

• "Väravate all" (jutustus, Tartu 1936)
• "Hõbedane õng" (lastejutt, Tartu-Tallinn 1940)
• "Viljatu puu" (novellikogu, Tartu 1940)
• "Metsamajake" (lastejutud, Tartu 1941)
• "Linnud puuris" (novellikogu, Vadstena 1946)
• "Kahju läinud aegadest" (miniatuure ja jutustusi, Vadstena 1949)
• "Igavene küla" (novellikogu, Lund 1954)
• "Mosaiik" (novelle ja laaste, Lund 1962)
• "Toselli serenaad" (jutustusi, novelle ja dialooge, Lund 1982)
• "Muutunud maailm" (valikkogu sarjas Eesti novellivara, järelsõna Oskar Kruus, Tallinn 1997)

• "Võõras kodu" (Vadstena 1945)
• "Keegi ei kuule meid" (Vadstena 1948; 2. trükk kahes osas Lund 1973, 3. trükk Tallinn 1992)
• "Neli tuld" (Lund 1951, 2. trükk Tallinn 1993)
• "Janu" (Lund 1957, 2. trükk Tallinn 1997)
• "Markuse muutumised" (Lund 1961; 2. trükk Tallinn 1997, järelsõna Ülo Tonts)
• "Lademed" (Lund 1970)
• "Kaks inimelu ajapöördeis" (kaksikromaan): "Mina ja tema" (Lund 1990) ja "Ainult juhus" (Lund 1991)

• "Meie ja meie hõimud: peatükke soomeugrilaste minevikust ja olevikust". Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1984, 302 lk
• "Välismaine Eesti Kirjanike Liit" (algselt ilmunud artiklitena ajakirjas Tulimuld 1992, nr 1–4 ning Keel ja Kirjandus 1995, nr 4); toimetanud ja kommenteerinud Sirje Olesk, järelsõna: Janika Kronberg; Eesti Kirjanike Liit, Tallinn 2012, 144 lk + 48 lk fotosid; ISBN 9789949307340

• "Ajavoolu võrendikest: mõtteraamat kirjanduse, keele ja kultuuri vallast" (Lund 1987)

• 1956 Henrik Visnapuu preemia ("Igavene küla")
• 1992 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
• 1993 Bernard Kangro kirjanduspreemia
• 1997 Riigivapi III klassi teenetemärk^[1]

Tema onu (ema vend) oli kirjanik Richard Roht. Tema esimene abikaasa oli soome kirjanik ja tõlkija Tuuli Reijonen (nad lahutasid aastal 1961)^[2].

• Oskar Kruus, "Valev Uibopuu kirjandusliku tee algus" – Keel ja Kirjandus 1988, nr 10, lk 594–600
• Udo Uibo, "Inimesega. Valev Uibopuu romaanidest" – Looming 1988, nr 10, lk 1416–19
• Eerik Teder, "Valev Uibopuu ja tema looming" – kogumikus "Välismaise eesti kirjanduse konverents Tallinnas 28. ja 29. nov. 1988. a.", I osa, Tallinn 1989, lk 155–185
• "Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga". Koostanud Pertti Virtaranta. Helsinki, 1991
• Valev Uibopuu, "Elust ja raamatutest". Intervjuu Janika Kronbergile – Looming 1997, nr 1, lk 102–116
• Ülo Tonts, "Valev Uibopuu. Elu ja loomingu lugu". Ilmamaa, Tartu 2004

• Linda Kaljundi, "Eesti lugu: Valev Uibopuu „Keegi ei kuule meid”", Eesti Päevaleht, 27. märts 2009
• Valev Uibopuu Eesti biograafilises andmebaasis ISIK