[go: up one dir, main page]

Valev Uibopuu (19. oktoober 1913 Vana-Antsla vald, Võrumaa18. märts 1997 Lund) oli eesti kirjanik.

Valev Uibopuu

Elulugu

muuda

Valev Uibopuu sündis Võrumaal Vana-Antsla vallas Õru metsavahi pojana. Õppis Otepää gümnaasiumis. Aastatel 1936–1943 töötas ajakirjanikuna Valgas ja Tallinnas.

Aastal 1943 siirdus sõjapõgenikuna Soome ja sealt 1944. aastal Rootsi. Stockholmis õppis ja lõpetas 1953. aastal Stockholmi Eesti Gümnaasiumi ning 1958. aastal Lundi ülikooli filosoofiateaduskonna. Aastal 1970 sai doktorikraadi soome-ugri keeleteaduse alal. Aastatel 1971–1980 töötas Lundi ülikoolis lektorina. Ajalehe Välis-Eesti tegevtoimetaja. 1945. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige.

Teosed

muuda

Novellikogud, jutustused

muuda
  • "Väravate all" (jutustus, Tartu 1936)
  • "Hõbedane õng" (lastejutt, Tartu-Tallinn 1940)
  • "Viljatu puu" (novellikogu, Tartu 1940)
  • "Metsamajake" (lastejutud, Tartu 1941)
  • "Linnud puuris" (novellikogu, Vadstena 1946)
  • "Kahju läinud aegadest" (miniatuure ja jutustusi, Vadstena 1949)
  • "Igavene küla" (novellikogu, Lund 1954)
  • "Mosaiik" (novelle ja laaste, Lund 1962)
  • "Toselli serenaad" (jutustusi, novelle ja dialooge, Lund 1982)
  • "Muutunud maailm" (valikkogu sarjas Eesti novellivara, järelsõna Oskar Kruus, Tallinn 1997)

Romaanid

muuda
  • "Võõras kodu" (Vadstena 1945)
  • "Keegi ei kuule meid" (Vadstena 1948; 2. trükk kahes osas Lund 1973, 3. trükk Tallinn 1992)
  • "Neli tuld" (Lund 1951, 2. trükk Tallinn 1993)
  • "Janu" (Lund 1957, 2. trükk Tallinn 1997)
  • "Markuse muutumised" (Lund 1961; 2. trükk Tallinn 1997, järelsõna Ülo Tonts)
  • "Lademed" (Lund 1970)
  • "Kaks inimelu ajapöördeis" (kaksikromaan): "Mina ja tema" (Lund 1990) ja "Ainult juhus" (Lund 1991)

Uurimused

muuda

Artiklikogu

muuda
  • "Ajavoolu võrendikest: mõtteraamat kirjanduse, keele ja kultuuri vallast" (Lund 1987)

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Tema onu (ema vend) oli kirjanik Richard Roht. Tema esimene abikaasa oli soome kirjanik ja tõlkija Tuuli Reijonen (nad lahutasid aastal 1961)[2].

Viited

muuda
  1. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  2. Karl Ristikivi. Päevaraamat 1957–1968. Tallinn 2008, lk. 283

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda