Vaktsineerimine

Vaktsineerimine (vaccinatio) ehk immuniseerimine ehk kaitsepookimine on vaktsiini(de) viimine organismi (naha, suu, nina kaudu), näiteks immuunsuse esile kutsumise eesmärgil.^[1]

Vaktsineerimise all peetakse harilikult silmas vaktsiinide manustamist loomadele (sh inimestele, lindudele ja kaladele).

Vaktsineerimise all võidakse inglise keelt kõnelevates maades mõelda ka teatud vastumürkide manustamist.

Taimede immuunsuse modifitseerimist seletatakse teisiti, neile tõvekindluse geenide sisestamise tulemusel saadakse geenmuundatud organism.

Elusate (inaktiveerimata) vaktsiinidega vaktsineerimist ei soovitata lümfisüsteemi vaegtalitluse seisundite korral.

Roomajate vaktsineerimine

Madude vaktsineerimise kohta on vähe andmeid. Eksperimendi käigus manustati teksase lõgismadudele (Crotalus atrox Baird & Girard) inaktiveeritud paromüksoviiruse suspensiooni – serokonversioon (seropositiivsus – veres määratavas koguses antikehi) oli alguses mõnedel katseloomadel tuvastatav, 296 päeva pärast vaktsineerimist olid enamiku madude proovid seronegatiivsed.^[2]

Inimeste vaktsineerimine

Inimeste vaktsineerimise eesmärgiks on nakkushaiguste ennetamine ja seisneb antigeeni (aktiivne immuniseerimine vaktsiini manustamisega) või vastavate antikehade (passiivne immuniseerimine immuunglobuliini manustamisega) viimisega organismi.^[3]^[4]

Vaata ka

Vaktsineerimine Jaapanis

Viited

↑ "Meditsiinisõnastik", 819:2004
↑ Elliott Jacobson, "Infectious Diseases and Pathology of Reptiles: Color Atlas and Text", CRC Press, lk 151, 2007
↑ ERR, Andres Reimann | (8. oktoober 2024). "Lugeja küsib: mitu vaktsiini ma endale korraga teha võin?". ERR. Vaadatud 9. oktoobril 2024.
↑ Sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määrus nr 116: "Immuniseerimise korraldamise nõuded"

Välislingid

Vaktsineerimine Eestis
Henno Nurmsalu, Nurmsalu Õigusabi OÜ, Jurist: Eesti riik ei võta vaktsineerimiskahjustuste hüvitamise osas vastutust, 31. märts 2015
Ülar Allas, Kogu tõde vaktsiinidest - kuidas neid luuakse ja miks nad töötavad, 11. august 2019
Ülar Allas, Kust sai alguse vaktsiinivastasus? 18. august 2019
Ülar Allas, Rõugemäda haava peale - kuidas vana idamaade rahvatarkus kujunes vaktsiinide eelkäijaks, 11. juuli 2021
Jonathan Corum, Sui-Lee Wee ja Carl Zimmer, Coronavirus Vaccine Tracker, The New York Times, 20. november 2020

[1] "Meditsiinisõnastik", 819:2004

[2] Elliott Jacobson, "Infectious Diseases and Pathology of Reptiles: Color Atlas and Text", CRC Press, lk 151, 2007

[3] ERR, Andres Reimann | (8. oktoober 2024). "Lugeja küsib: mitu vaktsiini ma endale korraga teha võin?". ERR. Vaadatud 9. oktoobril 2024.

[4] Sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määrus nr 116: "Immuniseerimise korraldamise nõuded"

[1]

[2]

[3]

[4]