Urmas Alender
Urmas Alender (22. november 1953 Tallinn – 28. september 1994 Läänemeri Utö lähedal) oli eesti laulja ja laulukirjutaja, ansambli Ruja solist.
| Urmas Alender | |
|---|---|
| Sünninimi | Urmas Alender |
| Sündinud | 22. november 1953 |
| Surnud | 28. september 1994 (40-aastaselt) |
| Seotud esitajad |
Ruja Propeller |
Haridus ja näitlejatöö
muudaAlender lõpetas 1972. aastal Tallinna 16. keskkooli ja 1978. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (8. lennus). Ta oli aastatel 1978–1981 Nukuteatri näitleja, seejärel tegutses ta vabakutselisena.[1]
Tuntumad lavastused, kus ta osales, olid tolleaegses Noorsooteatris 1975. aastal "Protsess" (Abby Mann / Kalju Komissarov; kus etendusesse oli kaasatud ka ansambel Ruja) ning 1980. aastal "Johnny" (Olav Ehala / Mati Unt / kogu Ruja koosseis; mängiti vaid viis korda, kuni see keelati). Nukuteatris proovis ta ka luulekavadega esineda, nagu 1980. aastal "Vaikusse, valgusse, puhtusse minna" (eesti luuletajate tekstid), millele teatrikriitika aga ei olnud soodne.[2]
Muusikutee
muudaPõhikooli lõpuaastatel hakkas Alender koos sõbra ja klassivenna Tiit Haagmaga kitarri mängima ja bändi tegema. Ansambli nimeks sai Varjud. Neid kutsuti ülekoolilistele üritustele mängima, samuti mängisid nad teistes koolides.[2] Seejärel laulis Alender aeg-ajalt ka ansamblis Andromeeda.
1971. aastal alustas Rein Rannapi eestvedamisel tegevust progressiivse roki (samuti hard rock’i ja heavy metal’i viljelenud) ansambel Ruja, mille algkoosseisus oli ka Urmas Alender. Isikupärase lauljana oli Alender Ruja solistiks kuni selle laialiminekuni 1988. aastal, olles ühtlasi selle tegevusajal ansambli ainus püsiliige.
Aastatel 1974–1976 juhtis Alender ansamblit Teravik, ühte omapärasemat-avangardsemat Eesti rockbändi üldse.
Urmas Alender oli legendaarse punkbändi Propeller asutajaliige, mis alustas mängimist 1979. aastal, kuid keelustati 1980. aasta septembris peale Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio meeskondade skandaalselt lõppenud jalgpallimatši.
Ta on sisse laulnud heliplaate ja -kassette, sealhulgas "Ruja", "Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "Pust budet vsjo", "Must lind", "Hingelind".
Alender on laulnud peamiselt Rein Rannapi või omaenda meloodiaga ning Ott Arderi või Juhan Viidingu tekstidele kirjutatud laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestis Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008).
Ansamblid
muudaDiskograafia
muudaAlbumid
muuda- "Vana kloun" (1992)
- "Hingelind" (1994)
- "Kogutud teosed I (1968–1980)" (2000)
- "Kogutud teosed II (1981–1993)" (2000)
- "Kui mind enam ei ole" (2001)
- "Armastuse ämblik" (2003)
- "Kohtumine Albertiga" (2003)
- "Kohtumine Albertiga (kaks albumit)" (2003)
Isiklikku
muudaUrmas Alenderi vanemad olid Artur ja Ummi-Angela Alender. Õde Siivi oli temast kaks aastat noorem.[3]
Urmas Alender abiellus 2. juulil 1976. aastal Liiviga, neil oli selleks ajaks sündinud poeg poeg Ion (sündinud 1975).[4] 1979. aastal sündis neil ka tütar Yoko. Paar läks lahku 1982. aastal.
Urmas Alender ja Helje Kaskel abiellusid 8. oktoobril 1985. aastal.[5] 1989. aastal kolisid nad Rootsi, kaasas Alenderi tütar Yoko eelmisest abielust. Paar läks lahku 1992. aastal, kuid abielu jäigi lahutamata.[6]
Augustis 1994 kihlus Alender Susanne-Annely Piiperiga.[7]
Urmas Alender hukkus 1994. aasta 28. septembri ööl Estonia katastroofis.
Liia Sakkos on teinud Urmas Alenderist dokumentaalfilmi "Teisel pool vett" (2003).
Viited
muuda- ↑ Urmas Alender. Eesti Teatriliit.
- ↑ 2,0 2,1 Urmas Alender. Biograafia. ruja.ee.
- ↑ Urmas Alenderi õde Siivi: ta oli minu kaitseingel. epl.delfi.ee, 7. 12.2013.
- ↑ Urmas Alenderi esimene abikaasa Liivi: ma ju nägin ta läbi, kui tal oli jälle mõni kõrvalsuhe. eestinaine.delfi.ee, 16.11.2017.
- ↑ Urmas Alenderi ja Helje Kaskeli abielu nagu sõit Ameerika mägedel. eestinaine.delfi.ee, 18.11.2027
- ↑ [1989. aastal kolisid nad Rootsi, kaasas Alenderi tütar Yoko eelmisest abielust. Paar läks lahku 1992. aastal, kuid abielu jäigi lahutamata. https://elu24.postimees.ee/7081911/intervjuu-urmas-alenderi-viimane-abikaasa-helje-kaskel-usun-ja-loodan-et-estonia-tostetakse-ules Urmas Alenderi viimane abikaasa Helje Kaskel: usun ja loodan, et Estonia tõstetakse üles.] elu24.postimees.ee, 9.10.2020.
- ↑ Urmas Alenderi viimane eluaasta ja viimased minutid: armastus poole noorema neiu vastu ja tormi-iile trotsiv laul. naine.postimees.ee, 28. september 2024.
Kirjandus
muuda- Urmas Alender, "Truu nailonkuu" [luuletused]. Koostaja Karl Martin Sinijärv; järelsõna: Jürgen Rooste. Pegasus, Tallinn 2007, 72 lk; ISBN 9789949425136
- Paavo Kangur, "Urmas Alender: lõputa lookleval teel". Ajakirjade Kirjastus, Tallinn 2010, 280 lk; sisaldab bibliograafiat; ISBN 9789949454907
Välislingid
muuda- Urmas Alenderi elulugu
- Urmas Alender andmebaasis MusicBrainz (inglise keeles)
- Urmas Alender – mitme näoga Janus Postimees, 22.11.2003
- Urmas Alenderi laulude kontserdid 09.11.2009/11.11.2009/12.11.2009
- Karl Martin Sinijärv, "Nailonkuu ja muu" (Urmas Alenderi luulekogu koostamisest) – Postimees: AK (arvamus, kultuur), 31. märts 2007, lk 9
- Rando Tooming. Urmas Alenderi kaks nägu: ühelt poolt rokkarist löömamees, teisalt õrn ja tundlik armuja. Õhtuleht, 14. oktoober 2010.
- Mari Peegel, "Kas Alenderi elu täitsid vaid rokk, armastus, seks ja alkohol?" (Paavo Kanguri raamatu "Urmas Alender: lõputa lookleval teel" arvustus) – Eesti Päevaleht 29. oktoober 2010, lk 13.
- Sina olid tulemas ja mina olin minemas, aga keegi seisis kõrval ja vaatas pealt. Sirp, 5. aprill 2024.