Upmale

Upmale (ladina keeles Terra Opemele) oli semgalite muinasmaakond Lielupe jõgikonna alal. Ala keskus oli Mežotne muinaslinnus, maakonna aladele jäi ka Babīte linnamägi.

Upmale eksisteeris 10. sajandist kuni 1220. (või 1254.) aastani. Mežotne linnust on esmamainitud 1219. aastal. 1225. aastal kujunes see Sēlija piiskopkonna keskuseks, selle likvideerimisel aga Zemgale piiskopkonna keskuseks. 1231. aastal hakkasid need alad alluma Riia piiskopkonnale, ent järgmisel aastal tühistas Gregorius IX selle liidendamise ja taastas Zemgale piiskoppide õigused. 1251. aastal likvideeriti Zemgale piiskopkond lõplikult.

1254. aastal sõlmisid ristisõdijad Leeduga rahulepingu, mille järgi läks Upmale maakond jagamisele. Selle lõunapoolsemad alad läksid osalt Leedule, põhjapoolsemad alad aga Liivi ordu valdusse. Maakonda on viimast korda mainitud 1272. aastal kui Liivi ordule kuuluvat territooriumi.^[1]

Muinasmaakonna alad jäävad tänapäeval Läti Baldone, Bauska, Iecava, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle ja Vecumnieki piirkonna aladele; osalt ka Leedu Pasvalysi rajooni aladele.