Tuxi Alpid

Tuxi Alpe ümbritsevad järgmised Alpide mäestikud:

• Karwendel (põhjas)
• Brandenbergi Alpid (kirdes)
• Kitzbüheli Alpid (idas)
• Zillertali Alpid (lõunas)
• Stubai Alpid (läänes)

 

Põhjas moodustab Alam-Inntal mäestiku piiri Innsbruckist allavoolu Inni ühinemiskohani Zilleriga. Zilleri org (Zillertal) piirab mäestikku idas Zilleri jõesuust kuni Mayrhofeni vallani. Lõunas piirab Tuxertali org mäestikku Mayrhofenist Hintertuxini. Sealt jätkub piir kuni Tuxer Jochi sadulani ja Schmirntali oru kaudu Sankt Jodokini. Läänest piirab Tuxi Alpe Wipptali org Sankt Jodokist allavoolu kuni Innsbruckini.

Tuxer Jochi sadul ühendab Tuxi Alpid Zillertali Alpidega.

Tuxi Alpid on populaarne suusa- ja matkapiirkond. Selle suusakuurordid on Glungezer, Lizum im Wattental, Hochfügen-Hochzillertal, Penken ja Kellerjoch Patscherkofelil. Patscherkofeli mägi oli lähedases Innsbruckis peetud 1964. ja 1976. aasta taliolümpiamängude koht.

• Lizumer Reckner, 2886 m
• Geier, 2857 m
• Kalkwand, 2826 m
• Rosenjoch, 2796 m
• Rastkogel, 2762 m
• Malgrübler, 2749 m
• Hirzer, 2725 m
• Glungezer, 2677 m
• Gilfert, 2506 m
• Grüblspitze, 2395 m
• Kellerjoch, 2344 m
• Patscherkofel, 2246 m

 

Suurem osa Tuxi Alpidest koosneb madala klassi moondekivimitest, mis liigituvad Innsbrucki kvartsi-fülliidi kompleksi (kvartsiline fülliitkiltkivi) osaks. Paleosoikumi kivimite vööndi järel lõunas on erinevate mesosoikumi kivimite lokaliseeritud vöönd, niinimetatud Tarntali mesosoikum. See kompleksvöönd, nagu ka kvartsi-fülliidi vöönd, kuuluvad Alam-Ida-Alpide tektoonilisse üksusesse. Tarntali mesosoikumi kivimite hulgast võib leida dolomiiti ja lubjakivisid, mis on kaljuseinte aluseks (Kalkwand ja Torwand) Wattentaler Lizumi piirkonnas. Teisest küljest on ka elemente endisest ookeanipõhjast, serpentiniidi kujul, mis moodustavad Lizumer Reckneri. Tuxi Alpide lõunapiirkond kuulub tektooniliselt sügavamal lasuvasse penninikumi Hohe Tauerni aknasse. Siin Tuxi Alpides on need peamiselt penninikumi Glockner Nappe kivimid (Tauerni kaltsiit-kiltkivi ümbris). Tuxi Alpide kirdepoolseim nurk, Schwazist Fügen im Zillertalini, kuulub Ülem-Ida-Alpide hallikaspunasesse vööndisse, mis koosneb paleosoikumi kivimitest. Hõbedat ja vaske kaevandati kunagi ulatuslikult Schwazi ümbruses asuvas piirkonnas.

Pikamaa liikumisrada, tuntud kui "Unistuste tee Münchenist Veneetsiasse" (Traumpfad München-Venedig), kulgeb läbi Tuxi Alpide. See ei ole ametlik pikamaa rada. Sellest hoolimata on 1977. aastal esmakordselt välja pakutud marsruut saavutanud suurema profiili kui paljud teised riikide või ronimisklubide poolt ametlikult loodud ja hooldatud rajad.

Unistuste raja 9-päevane reis kulgeb Hall in Tirolist kuni Glungezeri hütini; järgmine etapp on üle seitsme Tuxi tipu ja Naviser Jöchli kuni Lizumi hütini, mida haldab Austria Alpiklubi Halli osakond.

10. ja 11. päev kuluvad retkeks Lizumi hütist kuni Tuxer Joch Hausini, siis üle Pluderlingi sadula ja Gschützspitze sadula.

Teised pikamaa rajad Tuxi Alpides on Kotkatee (Adlerweg), Via Alpina (punane), Olümpiatee (Olympiaweg), Glungezeri & Geieri tee nr. 335 (Glungezer&Geier-Weg 335) ning Kesk-Alpi tee nr. 02a.

 

Järgmised Alpi Klubi hütid asuvad Tuxi Alpides:

• Glungezeri hütt
• Kellerjochi hütt
• Lizumi hütt
• Meißner Haus
• Navisi hütt
• Patscherkofelhaus
• Rastkogeli hütt
• Vinzenz Tollingi hütt
• Voldertali hütt
• Weertali hütt
• Weideni hütt

• Glungezi hütt, Lizumi hütt
• Adlerweg
• OeAV Hall