Twitter

Twitterit on võrreldud veebipõhise IRC klientrakendusega.

Säutsud on vaikimisi nähtavad kõikidele, kuid autorid saavad siiski piirata sõnumite lugemist ainult enda jälgijatele. Kasutajad saavad säutsuda Twitteri veebilehe või väliste rakenduste (näiteks nutitelefonide) kaudu või saates SMS-i, kui kasutaja koduriik seda võimalust toetab. Kuigi teenus on tasuta, võtavad mobiilioperaatorid SMS-säutsude eest tavasõnumi hinna.

Kasutajad võivad tellida teiste kasutajate säutse – seda nimetatakse jälgimiseks ja tellijad on jälgijad. Kasutajad saavad erinevaid teenuseid kasutades jälgida ka neid kasutajaid, kes neid ei jälgi.

Twitter lubab kasutajatel muuta oma profiili ka mobiiltelefonist, kas SMS-i saatmisel või väliste rakenduste kaudu.

2009. aastal ajakirjas Time avaldatud Steven Johnsoni essee kirjeldab Twitteri põhimehaanikat kui "märkimisväärselt lihtsat":

Juunis 2008 algatas Twitter tõendamisprogrammi, mis lubas kuulsustel siduda oma Twitteri konto enda isikuga. Kuigi algul oli see mõeldud selleks, et tuvastada, millised kontod tehti kuulsuste endi poolt (seega mitte võltsitud kontod), kasutatakse seda tõendamisvõimalust ka erinevate asutuste ja avaliku elu tegelaste tõendamiseks, kes võivad ka mitte säutsuda, kuid soovivad siiski Twitteri kontot oma nimega – näiteks dalai-laama. Tõendatud kontosid saab identifitseerida valge linnukese (tõendamismärgise) järgi sinisel taustal kasutaja täisnime järel profiilis või nime järel otsingutulemustes.

Kasutajad saavad rühmitada postitusi teema, tüübi või teemaviidete (ingl hashtags) järgi – need on sõnad või liited, millel on ees #-märk. Sarnaselt kasutatakse ka @-märki, millele järgneb Twitteri kasutajanimi, et mainida neid või vastata nende säutsudele. Selleks, et taaspostitada mõni sõnum teiselt Twitteri kasutajalt ning jagada see oma säutsude hulka, on kasutusele võetud täheühend RT (retweet).

2009. aastal lisati "Twitteri nimekirjade" võimalus, mis võimaldas kasutajatel jälgida (ning vastata ja mainida) mingite autorite nimekirja varasema ühe autori asemel.

Ühe säutsu pikkuselimiit on 140 märki, et see sobiks SMS-i pikkusepiiranguga. See piirang sundis säutsujaid kasutama slängi ja lühendeid. 140 märgi piirang suurendas ka veebiaadresside lühendajate, nt bit.ly ja sisumajutussaitide, nt Twitpici kasutatavust, et muuta URL lingina lühemaks kui 140 märki. Twitter kasutab oma teenust t.co automaatse veebiaadresside lühendajana.

San Antonios tegutsev turu-uuringute ettevõte Pear Analytics analüüsis 2000 säutsu (mis olid USA-st pärit ja inglise keeles) kahenädalase perioodi vältel augustis 2009 ning jagas tulemused kuude kategooriasse:

 

• mõttetu möla – 40%,
• vestlus – 38%,
• infoedastus – 9%,
• eneseülistamine – 6%,
• spämm – 4%,
• uudised – 4%.

Suhtlusvõrgustike uurija Danah Boyd kommenteeris seda küsitlust. Ta ütles, et "mõttetut möla" saab paremini nimetada "sotsiaalseks arenemiseks" ja/või "väliseks teadlikkuseks" (mille kohta ta kirjeldab, et inimesed "soovivad teada, mida neile lähedased inimesed mõtlevad, teevad ja tunnevad, isegi kui koosolemine pole võimalik").

Twitter on Alexa võrguliikluse analüüsi järgi üks kümnest külastatuimast veebilehest maailmas. Päevane külastatavus varieerub, sest ettevõte ei avalda statistikat aktiivsete kontode kohta. Veebruaris 2009 tehtud company.com-i blogisissekandes nimetati Twitter kasutuselt kolmandaks suhtlusvõrgustikuks. Tulemused saadi 6 miljoni arvuti ühe külastussageduse ja 55 miljoni külastuse põhjal ühe kuu lõikes. Märtsis 2009 nimetas nielsen.com blogi Twitteri kõige kiiremini kasvavaks veebileheks kasutajakeskkonna kategoorias. Twitteri aastane kasv oli 1382%, kasvades 475 000 külastajalt 2008. aasta veebruaris 7 miljoni külastajani 2009. aasta veebruariks. Sellele järgnesid Zimbio 240% ja Facebook 228% kasvuga.

Sisu lisamiseks, haldamiseks ja jälgimiseks on mitu võimalust, sh Twitvid videote jagamiseks, Tweetdeck, salesforce.com, Hootsuite ja Twitterfeed. Alla poole kõikidest säutsudest postitatakse interneti kaudu, enamik kasutab siiski väliseid rakendusi.

31. augustist 2010 peavad välised Twitteri-rakendused kasutama OAuth autentimismeetodit, mis ei nõua kasutajatelt parooli sisestamist. Varem oli see autentimismeetod vabatahtlik, kuid nüüd on see kohustuslik ja tavaline kasutajanime-parooli sisestamise meetodi kasutamine on lõpetatud. Twitter väidab, et OAuthi peale üleminek tähendab suuremat turvalisust ja paremaid kasutusvõimalusi.

Jeremiah Owyang (tööstusanalüütik, kes õpib suhtlusmeediat) on väitnud, et Twitterit kasutavad peamiselt vanemad täiskasvanud, kes võib-olla polegi varem suhtlusvõrgustike saite kasutanud. Täiskasvanud püüavad saada noortega, kes on kasutanud erinevaid võrgustikke juba aastaid, samale järjele. comScore järgi on vaid 11% Twitteri kasutajatest vanuses 12–17. Selle põhjenduseks tuuakse Twitteri "varane kohanemisperiood", mil suhtlusvõrgustik kogus populaarsust ärikeskkondades, mis tõmbas peamiselt vanemaid kasutajaid. Kuigi hiljem on comScore väitnud, et Twitter on hakanud üha enam "sulanduma peavoolu" ning "koos sellega tulid kuulsused nagu näiteks Britney Spears ja Ashton Kutcher".

Sysomosi uuringu järgi kasutas juunis 2009 Twitterit veidi rohkem naisi kui mehi, nad moodustasid kasutajaskonnast 53%. Uuring märkis ka, et 5% kasutajatest teeb ära 75% kogu toimingutest Twitteris ja et kõige rohkem Twitteri kasutajaid on New Yorgis.

Quancasti uuringu järgi kasutas 3. septembril 2009 USA-s Twitterit 27 miljonit inimest. 63% kasutajatest on alla 35 aasta vanad, 60% kasutajatest on europiidid, kuid keskmisest suurem on afroameeriklaste (16%) ja hispaaniakeelsete (11%) kasutajate osakaal. 58%-l Twitteri kasutajatel on leibkonna sissetulek vähemalt 40 000 eurot aastas.

7. septembril 2011 teatas Twitter, et võrgustikul on 100 miljonit aktiivset kasutajat, kes logivad sisse vähemalt korra kuus ja 50 miljonit liiget, kes logivad sisse iga päev.

2015. aasta mais oli Twitteril ligi 500 miljonit kasutajat, millest aktiivsed 332 miljonit kasutajat. 2016. aasta alguses postitatakse Twitters 500 miljonit säutsu päevas ehk 350 000 minutis.^[10]

Twitteri veebiliides kasutab Ruby on Rails raamistikku, mis on ehitatud täiendatud jõudlusel põhinevale Ruby Enterprise Editionile, mis omakorda on arendatud edasi programmeerimiskeelest Ruby. Kevadest 2007 kuni 2008. aastani haldas sõnumeid Rubyl põhinev server Starling. Kuid aastast 2009 on liides järk-järgult vahetatud Scalas kirjutatud tarkvaraga. Teenuse rakendusliides lubab teistel veebiteenustel ja rakendustel Twitteriga suhelda. 2012. aastast on mootorina kasutusel Java.^[11]

30. aprillil 2009 muutis Twitter oma veebiliidest, lisades otsinguriba ja küljeriba aktuaalsete teemade jaoks – säutsudes kõige sagedamini esinevate fraaside jaoks. Biz Stone selgitab, et kõik säutsud on kohe indekseeritud ja et "selle uue võimaluse abil on Twitterist saanud midagi ootamatult olulist – informatsiooniteenus, mis lubab näha, mis maailmas hetkel toimub".^[12]

Twitter lasi välja mitu avatud lähtekoodiga projekti, mida arendati ajal, mil teenus oli kahjustatud. Märkimisväärsed projektid on neist Gizzard Scala raamistik andmehoidlate loomiseks ja graafikute andmebaas FlockDB.

t.co on veebiaadressi lühendamise teenus, mis loodi Twitteri poolt. See on saadaval vaid Twitterisse postitatud linkidel ja seega mitte üldiseks kasutamiseks. Kõik Twitterisse postitatud lingid saavad t.co aadressi. Twitter loodab, et see teenus annab võimaluse kaitsta kasutajad pahavarasaitide eest, samas kasutab Twitter seda ka klikkide lugemiseks.

Olles eelnevalt kasutanud teiste osapoolte teenuseid nagu TinyURL ja bit.ly, hakkas Twitter oma lühendajaga katsetama märtsis 2010, kasutades twt.tl domeeni enne seda, kui hakkas kasutama t.co domeeni. Teenust testiti Twitteri põhilehel kontodes @TwitterAPI, @rsarver ja @raffi. Septembris 2010 saadeti Twitteri kasutajatele e-kiri teenuse laiendamisest ka tavakasutajatele ja 7. juunil 2011 tehti see ka teoks.

1. juunil 2011 teatas Twitter oma integreeritud fotojagamisteenusest, mis lubas kasutajatel laadida foto ja lisada see oma säutsu. Nüüd on kasutajatel võimalus lisada pilte Twitteri otsingusse, lisades säutsudele teemaviite. Twitter plaanib hakata pakkuma ka galeriiteenust, mis on mõeldud fotode kogumiseks, mis on kasutaja poolt laaditud Twitterisse ning kolmanda osapoolte teenustesse, nagu näiteks TwitPic.^[13]

Traditsiooniline klient-server arhitektuur pole kasutajate nõudmistele vastanud, server on pahatihti ülekoormatud ja teenus kättesaamatu. Kuid on olemas ka detsentraliseeritud arhitektuur, et mastaabitavust parandada, näiteks Fethr^[14] ja Cuckoo.^[15] Fethr kasutab täielikult detsentraliseeritud süsteemi, mis ühendab mikrokirjastajad ühte globaalsesse võrgustikku. Kasutajad kontakteeruvad üksteisega otse läbi HTTP. Cukoo kasutab partneriabi arhitektuuri, et töötlemise ja mahukulusid serveris vähendada. Cukoo jagab mikroblogijad kahte kategooriasse: suhtlusvõrgustiku kasutajad ja uudistemeedia kasutajad. Väheste jälgijatega suhtlusvõrgustiku kasutajate säutsud saadetakse otse jälgijatele punktist punkti edastust kasutades. Suure hulga jälgijatega uudistemeedia kasutajate säutse saates kasutatakse kuulujutu meetodit, mis lubab jälgijatel jagada uusi säutse üksteisega. Samal ajal hoitakse serveri pilve kõrge andmesaadavuse ja terviklikkuse huvides.

Twitterit on kasutatud väga paljudeks eesmärkideks mitmetes valdkondades ja olukordades. Näiteks on Twitterit kasutatud protestide korraldamiseks, mida on mõnikord nimetatud ka Twitteri revolutsioonideks ning mille hulka kuuluvad 2011. aasta Egiptuse revolutsioon, 2010–2011 Tuneesia protestid ja 2009–2011 Iraani valimisprotestid. Vastuseks blokeerisid Iraani ja Egiptuse valitsused Twitteri.

Twitterit kasutatakse ka televisiooni sotsiaalsemaks muutmisel. Efekti nimetatakse ka virtuaalseks jahutuseks või sotsiaalseks televisiooniks. Twitterit on edukalt kasutatud Oscarite jagamise, Super Bowli ja MTV muusikaauhindade vaatamise reklaamimiseks, kuid see strateegia pole toiminud nõnda hästi tavaliste iganädalaste sarjade ja saadete reklaamimiseks. Näiteks Prantsusmaal on Twitteri kasutamine sellise salareklaami jaoks keelatud.^[16]

2008. aasta mais kirjutas The Wall Street Journal suhtlusvõrgustikest, mille hulka kuulub ka Twitter, et need kutsuvad esile vastakaid tundeid tehnoloogiainimestes, kes teenust varakult kasutama hakkasid. Fännid ütlevad, et suhtlusvõrgustikud on hea viis suhelda sõpradega, kes on tihti hõivatud. Kuid mõned kasutajad tunnevad ennast "liiga ühendatuna", kui nad otsivad sõnumeid võrgustikest kas või öötundidel, näevad aina suurenevaid mobiiliarveid või peavad ütlema oma sõpradele, et nad ei postitaks infot sellest, mida nad õhtuks söövad.^[17]

IT-ajakirjanik Bruce Sterling avaldas 2007. aastal arvamust, et Twitteri kasutamine "haritud suhtluseks" on "sama usutav kui raadiosaatjasüsteemi töölepanemine ja kuulmine, et seal loetakse ette Iliast." Septembris 2008 ütles ajakirjanik Clive Thompson ajakirjas New York Times, et teenus on sisendanud nartsissismi uuel tasandil – kuulsustega rikutud uue nooruse generatsiooni, kes usuvad, et iga nende lause on vapustav ja väärt maailmaga jagamist. Vastupidi ütles ajalehe Vancouver Sun kolumnist Steve Dotto, et Twitteri võlu on väljakutses avaldada selliseid sõnumeid suurte piirangutega. Ka Jonathan Zittrain, kes on Internetiõiguse professor Harvardi juurakoolis, ütles, et Twitteri omadused, mis muudavad näiliselt võrgustiku mõttetuks ja tühjaks, teevad tegelikult Twitteri nõnda võimsaks.

2009. aastal kirjutas Nielsen Online, et Twitteri säilitamise 40% oma kasutajatest. Paljud inimesed lõpetavad teenuse kasutamise pärast ühte kuud ja seetõttu võib sait jõuda ainult kümnendikuni kõikidest internetikasutajatest. 2009. aastal võitis Twitter ka Webby auhinna "Aasta uustulnuk". Ameerika raadiosaates toimunud diskussiooni käigus ütles ajakirjanik Daniel Schorr, et Twitter vastutab nende sündmuste eest, millel pole karmi faktikontrolli ja muid toimetuse ülesandeid. Vastuseks andis Andy Carvin Schorrile kaks näidet eriuudistest, mis teatati Twitteris ning ütles, et kasutajad tahavad lugeda paljastavaid lugusid. Ajakiri Time tunnustas Twitteri kasvavat mõju 2010. aasta eriväljaandes. Mõju mõõtmiseks kasutati valemit, mis põhineb kuulsatel suhtlusvõrgustikel, näiteks Twitteril või Facebookil. See nimekiri hõlmab nii Barack Obamat ja Oprah Winfreyd kui ka Lady Gagat ja Ashton Kutcheritit.^[18]

Meedias ilmusid väited, et teemaviited #wikileaks ja #occupywallstreet on tsenseeritud, kuna neid ei leidunud Twitteri hetketeemade nimekirjas. Twitter vastas sellele teatega, et teemaviiteid ei tsenseerita, kui neis pole roppusi.

2023. aastal lisas X mitme meediaväljaande külastusele viiesekundilise viivituse, teiste seas väljaannetele The New York Times ja Reuters, mida Elon Musk oli varem kritiseerinud. Samuti aeglustati ühendusi ühismeediaplatvormidele Facebook, Instagram ja Twitteri konkurentidele Bluesky ja Substack. Pärast selle avalikuks tulekut viivitus kadus. Viivitus puudutas hüperlingi lühendamise teenust t.co. Ühe 2016. aasta Google'i uuringu kohaselt loobub 53 protsenti kasutajatest veebilehe avamisest kui selle laadimine kestab kauem kui kolm sekundit.^[19]

Kui Twitter alustas 2006. aastal tegevust, tollal veel nimega Twttr, kommenteeris Michael Arrington tehnoloogiauudiste saidilt TechCrunch, et kuigi talle Twitteri teenus meeldib, tunneb ta ebamugavust selles, et iga kasutaja Twitteri leht on avalikkusele nähtav.^[20]

Twitter hakkas rõhutama oma uudiste- ja informatsioonivõrgustiku strateegiat novembris 2009, kui muutis kasutajatele suunatud staatuseuuenduse küsimuse "Millega tegeled?" küsimuseks "Mis praegu toimub?". Ajakiri Entertainment Weekly pani selle oma kümnendi teise poole "parimate" nimekirja, öeldes: "Piirata ennast 140 märgile, mis on maksimaalne sõnumi pikkus sellel väga sõltuvust tekitaval võrgustikul, on väga lihtne."

22. novembril 2010 avaldas ettevõtte kaasasutaja Biz Stone esimest korda oma idee Twitteri uudiste võrgustikust ehk sellisest uudisteteenuse kontseptsioonist, mille kallal ta on töötanud juba aastaid.

• Veebileht
• Elon Musk: Time to say goodbye to Twitter logo. BBC News, 23. juuli 2023

Tsitaadid Vikitsitaatides: Twitter

• Instagram now bigger than Twitter BBC News Online, 10. detsember 2014
• Kaheastmeline autentimine: Twitter, RIA blogi, 8. jaanuar 2018