Tormide rand

Pärast mõnda etendust tekkis teatri juhtkonnal ja heliloojal probleeme tollase Eesti NSV kommunistliku juhtkonnaga. Neile ei meeldinud, et krahv Ungern-Sternberg tappis venelasest leitnandi Petrovi ja krahvile hakkasid vastu üksnes eestlased. Nõuti libreto ümbertöötamist. Helilooja, libretist Juhan Smuul ja ooperi lavastaja Eino Uuli muutsid faabulat. Uues versioonis vastandati kaks leeri. Ühel pool leitnant Petrov, mitte Leemet rahva juhtidena, teisel pool krahv Ungern-Sternberg ja sakslastest kaaslased. Kapten Bergman jäeti üldse tegelaskonnast välja. Uus versioon esietendus 21. detsembril 1949 ja kiideti Nõukogude ideoloogide poolt heaks. 1950. aastal esitati seda versiooni ka Moskvas ning Gustav Ernesaks sai selle eest Stalini preemia. Hilisemates uuslavastustes on aluseks võetud esialgne faabula. Ooperit on taaslavastatud Estonias 1967. ja Vanemuises 1949., 1968. ja 1988. aastal.

Peamised osad: tüürimees Leemet (tenor), kalurineiu Mall (sopran), krahv Ludvig Ungern-Sternberg ehk Ungru krahv (bass-bariton), Vene laevakapten Petrov (bariton), Pihla kõrtsmik (bass), Magdalena (metsosopran), Saare Juhan (tenor), kapten Bergmann (bass), mõisakirjutaja Haan (tenor).

Esmaettekande ja uue versiooni peamisi rolle esitasid Tiit Kuusik ja Vootele Veikat (Ungru krahv), Martin Taras ja Viktor Gurjev (Leemet), Olga Lund ja Meta Kodanipork (Mall), Georg Ots, Georg Taleš ja Ants Aasma (Petrov), Ott Raukas ja Aaro Pärn (Kõrtsmik). Dirigeeris Kirill Raudsepp.

Tegevus (Juhan Smuuli algse teksti järgi) toimub 19. sajandi alguses Hiiumaal. Rand­lased valmistuvad tormisel ööl süütama tuletorni. Vihma ja tuule tõttu tuli tornis kustub ning selle abile lootev laev jookseb karile. Ungru krahvil tekib idee hukku­nud laevade last röövida. Randlased koos merelt päästetutega kogunevad Pihla kõrtsi. Nende hulgas on endine Ungru krahvi ori Leemet, kes oli kunagi varem merele põgenenud. Leemet saab teada krahvi röövimisplaanidest ja nurjab need. Hiiumaale on asumisele saadetud vene ohvitser Petrov. Leemet kutsub rahvast võitlema orjuse vastu ja saab toetust Petrovilt. Krahv tunnetab Petrovis ohtlikku vastast ja laseb ta selja tagant maha. Petrovi mõrvamise järel tunneb Ungru krahv end Hiiumaal ainuvalitsejana. Ta ähvardab rahva orjust süvendada ja kõik vastuhakud maha suruda. Mall ootab igatsedes armastatud Lee­metit merelt tagasi. Järjekordsel tormisel ööl püüab krahv süüdata taas tulesid vales kohas, et laevad karile sõidaksid. Leemet tuleb koos rahvaga sündmuskohale ja takistab selle plaani elluviimist. Krahv paisatakse rannakaridele surnuks.

Kalurite koor "Kesselaid", Petrovi aaria "Mu kodumaa"; Krahvi aaria "Laev karil"; Leemeti aaria "Viis aastat kõigi taeva tuulte all"; kõrtsistseen "Vaat kus vanast’ olid laevad".

Gustav Ernesaksa 110. sünniaastapäeva tähistamiseks ilmus detsembris 2018 ooperi «Tormide rand» CD (helirežissöör-restauraator Jüri Kruus, Estonian Record Production). Kasutatud on 1951. aasta salvestist, kus peaosi esitavad Olga Lund, Martin Taras, Georg Taleš, Vootele Veikat, Enno Eesmaa, Aaro Pärn ja Karl Ots.

• Gustav Ernesaksa teosed emic.ee