[go: up one dir, main page]

Tea Party liikumine

 See artikkel on ühiskondlikust liikumisest; Eesti muusiku Kerli singli kohta vaata Tea Party (singel).

Tea Party liikumine on Ameerika Ühendriikides tekkinud konservatiivne ja libertaristlik ühiskondlik-poliitiline liikumine.

Gadsdeni lipp on levinud Tea Party liikumise sümbol

Liikumist on nimetatud ka populistlikuks[1][2]. Tea Party liikumine on välja kasvanud 2009. aastal alanud valitsuse majanduspoliitika vastu suunatud kohalikest ja üleriigilistest protestidest. Nime on liikumine võtnud 1773. aastal toimunud Bostoni teejoomise järgi.

Teeparteilased ise väidavad end olevat spontaanselt tekkinud rohujuuretasandi liikumise[3] , kuid levinud on ka väited, et tegemist on näitega kunstlikult tekitatud rohujuuretasandi liikumisest (astroturfing)[4].

Tea Party aktivistid rõhutavad, et liikumine on poliitilistest parteidest sõltumatu, kuid järjest enam on leidnud tõendamist, et Tea Party liikumisel on tugevad seosed Vabariikliku Parteiga[5].

Tea Party liikumisega on seotud paljud tuntud USA poliitikud, näiteks Ron Paul, Sarah Palin, Michelle Bachmann, Herman Cain. Ron Pauli on peetud ka liikumise vaimseks isaks[6]. Liikumisega seostatakse ka vastuolulist meediategelast Glenn Becki[7].

Tea Party protestid

muuda

Esimesed Tea Party nime kasutanud kohaliku tasandi protestiaktsioonid toimusid 2009. aasta alguses[8][9]. Väidetavalt andis protestiliikumise üleriigilisele levikule otsustava tõuke telekanali CNBC majandustoimetaja Rick Santelli. 19. veebruaril 2009 toimunud teleesinemisel Chicago börsihoones kritiseeris ta teravalt Barack Obama administratsiooni plaani refinantseerida hüpoteeke[10]. Santelli tegi ettepaneku korraldada Chicago börsis "teejoomine" [11] (vihje ajaloolisele Bostoni teejoomisele).

Santelli esinemise järel toimus suhtlusmeedia vahendusel sarnaselt mõtlevate inimeste kiire mobiliseerumine. Peagi jõudsid Tea Party liikumise ideed konservatiivse telekanali Fox News Channeli vahendusel üleriigilisele areenile[12].

15. aprillil toimus esimene üleriigiline Tax Day Protest, mille käigus 200 USA linnas avaldasid valitsuse maksupoliitika vastu meelt 250 000 kuni 500 000 inimest[10].

Tea Party liikumise protestid on olnud valdavalt suunatud president Obama administratsiooni poliitikate vastu.

Protestide peamisteks sihtmärkideks on olnud valitsuse maksupoliitika, stiimuli- ja abipaketid majanduse elavdamiseks ja suurfirmade päästmiseks, samuti Obama administratsiooni tervishoiureform.

Toetajaskond

muuda

2010. aasta Gallupi küsitlus näitas, et demograafiliste näitajate poolest ei erine Tea Party liikumise toetajaskond oluliselt USA üldistest näitajatest, küll aga võib öelda, et liikumise toetajad on keskmisest konservatiivsemate vaadetega ning suure tõenäosusega toetavad Vabariiklikku Parteid[13][14]. Bloombergi küsitluse kohaselt on liikumise toetajate seas keskmiselt enam fundamentalistlikke kristlasi[15].

Tea Party liikumises osalejate ning nende toetajate koguhulka on raske hinnata. Küsitlused näitavad, et avalik arvamus on liikumise suhtes vastakatel seisukohtadel. Gallupi poolt 2011. aprillis läbi viidud uuringu järgi suhtus 47% ameeriklastest liikumisse pigem negatiivselt ja 33% pigem positiivselt[16]. Sarnaselt riigile tervikuna, lõhestab suhtumine Tea Party liikumisse ka Vabariiklikku Parteid – umbes pool partei toetajaskonnast pigem pooldab liikumise seisukohti ning pooled suhtuvad teeparteilastesse jahedalt või on liikumise vastu[17].

Juhtimine ja grupid

muuda

Tea Party liikumisel puudub keskne juhtorgan, pigem koosneb see paljudest lõdvalt seotud kohaliku ning üleriikliku tasandi gruppidest ning organisatsioonidest. Neist mõjukaimad on Tea Party Patriots, Americans for Prosperity, Tea Party Nation, FreedomWorks ja Tea Party Express[18]. Tea Party Patriots nimetab end liikumise ametlikuks koduks[19].

Tea Party liikumisel on Ameerika Ühendriikide Kongressi juures oma fraktsioon (caucus). Selle juhiks Michelle Bachmann. Tea Party fraktsioon on tekitanud liikumise toetajate seas vastakaid tundeid, osad teeparteilased kahtlustavad, et fraktsiooni kaudu üritab Vabariiklik Partei liikumist "kaaperdada"[20].

Liikumise vaated

muuda

Tea Party liikumist peetakse vaadetelt konservatiivseks ning libertaristlikuks. Liikumine toetab muuhulgas konservatiivset eelarvepoliitikat, maksude alandamist, riigi väiksemat sekkumist majandusse, traditsioonilisi pereväärtusi, illegaalse immigratsiooni tõkestamist[3]. Tea Party vaadetes on kesksel kohal USA konstitutsiooni sõnasõnaline tõlgendamine, nende käsitlus konstitutsioonist on originalistlik[21].

Teeparteilased nõuavad valitsussektori kärpimist, piiri panemist eelarvedefitsiidile ning leiavad, et riigipoolsed ergutus- ja abipaketid on ebaseaduslikud[3].

Rahastamine

muuda

Tea Party liikumist rahastatakse annetustest. Paljud liikumist toetavad organisatsioonid on registreeritud USA seaduste järgi kui mittetulundusühingud (tüüp 501(c)) ja sellised organisatsioonid pole kohustatud esitama andmeid annetajate kohta.

Laialt levinud kahtlustuste kohaselt on liikumise olulisteks rahastajateks töösturitest vennad David ja Charles Koch ning nende firma Koch Industries, Kochid ise on igasugust otsest rahalist toetamist eitanud[22].

Mõju valimistele

muuda

2010. aasta Kongressi vahevalimistel omasid New York Timesi väitel vähemalt 138 kandidaati märkimisväärset Tea Party toetust, seejuures kuulusid nad kõik Vabariiklikku Parteisse[23]. Kongressi pääses neist siiski vaid umbes kolmandik[24].

2012. aasta USA presidendivalimiste Vabariikliku Partei eelvalimistel osales mitmeid Tea Party liikumisega rohkem või vähem seotud poliitikuid: Herman Cain, Michelle Bachmann, Ron Paul, Rick Perry.

Viited

muuda
  1. Fineman, Howard (06.04.10) "Party Time" Newsweek (külastatud 10.11.11)
  2. Barstow, David (15.02.10) "Tea Party Lights Fuse for Rebellion on Right" The New York Times (külastatud 12.11.11)
  3. 3,0 3,1 3,2 Tea Party koduleht (külastatud 10.11.11)]
  4. Monbiot, George (25.10.10) "The Tea Party movement: deluded and inspired by billionaires" Guardian (külastatud 11.11.11)
  5. Balz, Dan (11.09.11) "What the tea party is – and isn’t" The Washington Post (külastatud 13.11.11)
  6. Green, Joshua (november 2010) "The Tea Party’s Brain" Atlantic Magazine (külastatud 12.11.11)
  7. Pilkington, Ed (04.10.10) "The Tea Party: five to watch" Guardian (külastatud 09.11.11)
  8. St. Clair, Neil (24.01.09) "A "tea party" to protest Paterson's taxes" YNN (külastatud 10.11.11)
  9. Barnes, Tom (08.03.09) "Harrisburg Tea Party protests ongoing bailout" Pittsburgh Post-Gazette (külastatud 12.11.11)
  10. 10,0 10,1 The Week (15.04.10) "The Tea Party's road to legitimacy: A timeline" (külastatud 12.11.11)
  11. CNBC (22.02.09) "Rick Santelli's Shout Heard 'Round the World" (külastatud 10.11.11)
  12. Fox News video (03.05.09) "Worst-Case Scenario No. 3" (külastatud 10.11.11)
  13. Gallup (05.04.10) "Tea Partiers Are Fairly Mainstream in Their Demographics" (külastatud 11.11.11)
  14. Gallup (02.07.10) "Tea Party Supporters Overlap Republican Base" (külastatud 13.11.11)
  15. Przybyla, Heidi (25.03.10) "Tea Party Advocates Who Scorn Socialism Want a Government Job" Bloomberg (külastatud 09.11.11)
  16. Gallup (28.04.11) "In U.S., Negative Views of the Tea Party Rise to New High" (külastatud 10.11.11)
  17. CNN (15.09.11) "New CNN Poll: GOP divided over tea party movement" (külastatud 12.11.11)
  18. The Washington Post (26.09.19) "The top national players in the tea party" (külastatud 10.11.11)
  19. Tea Party Patriots’i koduleht (külastatud 09.11.11)
  20. Vogel, Kenneth P. (02.08.10) "Tea party vs. Tea Party Caucus" Politico (külastatud 11.11.11)
  21. Liptak, Adam (13.03.10) "Tea-ing Up the Constitution" The New York Times (külastatud 12.11.11)
  22. Mayer, Jane (30.08.10) "Covert Operations" The New Yorker (külastatud 12.11.11)
  23. Zernike, Kate (14.10.10) "Tea Party Set to Win Enough Races for Wide Influence" The New York Times (külastatud 13.11.11)
  24. MSNBC (03.11.10) "Just 32% of Tea Party candidates win" (külastatud 12.11.11)

Välislingid

muuda