Tempel

See artikkel on sakraalehitisest; stantsi osa kohta vaata artiklit Tempel (stantsimine); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Tempel (täpsustus).

Tempel (ladina sõnast templum) on sakraalehitis ehk pühakoda.

Mõistet "tempel" kasutatakse eelkõige kristlusest ja islamist väljapoole jäävate usundite sakraalehitiste kohta. Kristlikke pühakodasid nimetatakse "basiilikateks", "katedraalideks" või "kirikuteks"; islami pühakodasid "mošeedeks". Siiski on ka üksikuid kristlikke pühakodasid hakatud viimastel sajanditel mõnikord nimetama templiteks.

Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühitsetud eraldatud koht (kreeka temenos), hiljem jumaluse hoone (kreeka naos), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud.

Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil eKr polist poliitilise kindlustumise ajajärgul. Nad lähtusid lihtsast megaroni tüüpi kultushoonest ja arendasid sellest igakülgselt läbimõeldud ehitise.

Alates klassikalisest ajajärgust muutus see üha esinduslikumaks. Juba 6. sajandil eKr lisandus lihtsaile dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia poliste majandusliku tugevuse väljendusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni (näiteks Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres).

Etruski tempel, terrakotaplaatidega kaetud puitehitis, ja kreeka hellenistlikud ehitised mõjutasid Rooma hilise vabariigi ajajärgu templiehituse arengut.

Rooma keisririigis hakati ehitama eriti esinduslikke marmortempleid, need väljendasid tolle aja taotlusi muuta Rooma maailmariigiks. Nende templite sise- ja väliskujundus rikastus sajandite jooksul üha ja oli lõpuks ülimalt toretsev (näiteks Heliopolises).

Antiikajal ehitatud templite tüübid:

• Tholos
• Anttempel
• Topeltanttempel
• Prostüül
• Amfiprostüül
• Peripteer
• Dipteer
• Pseudoperipteer
• Pseudodipteer
• Monopteer

Judaismi pühakodasid nimetatakse üldiselt sünagoogideks. Ainsa(te)ks (tõelisteks) templi(te)ks peetakse judaismis Jeruusalemma templeid: Saalomoni templit (10. sajand eKr – 586. a eKr) ja Teist Templit (515. a eKr – 70. a).

Hinduistlikke ja budistlikke sakraalehitisi nimetatakse templiteks analoogia põhjal Euroopa antiikaegsete templitega. Täpsemad nimetused hinduistlikel sakraalehitistel: "koil" ehk "kovil", "mandir" ja "devasthana"; budistlikel: "stuupa", "wat" ja "pagood". Maailma suurim pühakoda on 12. sajandil ehitatud hinduistlik Angkor Wat Kambodžas.