Tartu sügisjooks

Aastatel 1983–1989 korraldas Tartu sügisjooksu Tartu linna kehakultuuri- ja spordikomitee (sh korraldati ka Tartu maratoni ja Tartu rattarallit). 1990. aastal muutus asutuse nimi Tartu massispordiürituste direktsiooniks. 1992. aastast oli Tartu sügisjooksu peakorraldaja Klubi Tartu Maraton.

 

• 1983. aastal korraldati esimene Tartu sügisjooks 19,2 km pikkuse distantsiga.
• 1984. aastast alates on toiminud lastejooksud.
• 1986. aastal lisati rajale poolkaar Annelinna tänavail, pikendades rada täpselt 20 km-ni.
• 1987. aasta oli suurima osalejate arvuga sügisjooks (kokku peaaegu 4500 osalejat kõikidel sügisjooksu distantsidel).
• 1990. lisati distantside sekka ka 5 km pikkune Perejooks.
• 1992. aastast alustati 10 km distantsidega.
• 1995. aastal mõõdeti rada täpselt poolmaratoni pikkuseks (21,1 km).
• 1995. aastal muudeti finišipaik, selleks sai senise Raekoja platsi asemel Tartu laululava.
• 1995. aastal toodi lasteüritused põhijooksule eelnevale päevale.
• 1999. aastal viidi sügisjooks metsarajale Elvasse.
• 2000. aastast nimetati sügisjooks ümber Tartu jooksumaratoniks ning see hakkas toimuma kevaditi, maikuus. Distants kulgeb Otepäält Elvasse (23 km).
• 2012. aastal taastati Tartu sügisjooksu võistlus, seekord distantsiga 10 km.

Klubi Tartu Maraton oli 1980. aastate alguseks juba edukalt korraldanud suusamaratoni peaaegu 20 aastat. Eestimaal kogus rahvaspordi suurt menu ning 1982. aastal ilmavalgust näinud Tartu rattarallit saatnud edust ja jooksusõprade survest tulenevalt sündiski 1983. aastal Tartu sügisjooks. See oli selle aja suurim rahvajooks ning sai kõikide tänaste Eesti rahvajooksude eelkäijaks.

Rein Kamarik, tolleaegse Tartu sügisjooksu peakorraldaja, Klubi Tartu Maratoni nõukogu liige meenutab meeskondlikku põhjust jooksuvõistluse korraldamiseks: "Tartu maratoni organisatsisoonil oli tol ajal tarvis koos olla ja seda mitte ainult üks kord aastas. See oli üks põhjus, miks loodi rattaralli ning siis sügisjooks. Seesama meeskond, oma samade talitustega, liikus kõik koos, kõikide üritustega kaasa." Nii oli ühtsel meeskonnal korralik kogemuste ning teadmiste pagas spordiürituste korraldamiseks. Rahvaspordihuvilistel oli aga seda enam võimalus võtta osa mitmest üritustest terve aasta peale.

Just sügisjooksu korraldamisega sündis ka tulevase Tartu Nelikürituse kompleksüritus, sel hetkel küll Tartu kolmikürituse nime all. Tartu kolmikürituse alla kuulusid Tartu maraton, Tartu rattaralli ning Tartu sügisjooks. Tartu rattamaraton ühines sarjaga 2000. aastal (kuigi esimest korda korraldati 1998). Kuna 2000. aastal jäi lumepuudusel Tartu maraton ära, siis reaalselt toimus täismahus neliküritust aga alles 2001. aastal.

Tollaste otsustajate meelest pidi jooks toimuma kindlasti linnas nagu teised maailmakuulsad jooksumaratonid. Nii hakkaski poolmaraton kulgema läbi Tartu linna: start anti kesklinnast Emajõe äärest, Tartu Raekoja platsilt ja finišipaigaks sai Tartu Ülikooli staadion (1994. aastal viidi finiš Tartu laululava südamesse). Rada kulges Vabaduse puiesteelt mööda Turu tänavat üle Sõpruse silla Ihaste poole, tagasi pöördus rada mööda Räpina maanteed, Anne tänavat pidi TRÜ staadioni juurde. Oluliselt rada aastate jooksul ei muudetud, vaid 1986. aastal lisati poolkaar Annelinna tänavail.

Tartu sügisjooksu põhijooksu raja pikkus oli üldjuhul 20 km ringis:

 

1983–1985 – 19,2 km

1986–1991 – 20 km

1992 – 21 km

1993 – 20,1 km

1994 – 21 km

1995 – 21,1 km

1996–1997 – 21 km

1998 – 21,1 km

1999 – 23 km

Tartu jooksumaraton:

2000–2007 – 23 km

2008–2012 – 23,4 km

Põhidistantsile lisati 1990. aastal juurde Perejooks pikkusega 5 km. 1992. aastast asendus see 10 km lühidistantsiga, mis on sellest ajast peale sügisjooksu/jooksumaratoni juurde kuulunud. Ajavahemikul 1992–1999 selgitati lühidistantsil ka paremusjärjestust. Alates 2000. aastast lühikesel võistlusmaal võistlusformaadist siiski loobuti. Sügisjooksu ajal kulges lühidistantsi rada enne Ihastet Mõisavahesse ning liitus siis põhidistantsi trassiga Anne tänaval, suundudes TRÜ staadionile.

2004. aastal lubati Tartu jooksumaratonil uuendusena 10 km rada läbida kõigil kepikõnni huvilistel, kusjuures lõpuprotokollis avaldatakse kepikõnni ja 10 km jooksu tulemused eraldi tähestikulises järjekorras.

Sügisjooksu korraldamise esimestel aastatel võis mõningat pelgu rahvasportlases justnimelt jooksumaa pikkus – ikkagi peaaegu pool maratoni. Kahtlejate veenmiseks kirjutas Lembitu Kuuse 23. septembril 1983 Spordilehes ilmunud üleskutses: "Kakskümmend kilomeetrit jooksujalu. On see jõukohane? Aga kakskümmend kilomeetrit mööda Emajõe kaldapealseid, läbi Ihaste suvilarajooni männitukkade? Tundub, et võiks kõne alla tulla küll. Aga kakskümmend kilomeetrit Emajõe ääres koos sadade omasugustega, pärast jooksu äsjase konkurendiga suppi helpida ja siis saunas leili visata? See on juba hoopis midagi muud, ütlete. Üksinda on maantee peal poole lühemgi maa vahel raskem. Just sellist sportlikku pühapäeva valmistatakse ette 2. oktoobril Tartus."

Lasteüritused on kuulunud alati iga Tartu maratoni ürituste juurde. 1983. aasta sügisjooksul veel lastejookse ei olnud, kuid juba 1984. aastal lisati programmi MINIjooks (2,5 km). MIDIjooks (5 km) lisandus 1986. aastal ning 1987. aastal toimusid kõik kolm lastejooksu koos TILLUjooksuga (400 m), seda kuni 1990. aastani. Seejärel arvati MIDIjooksud lastejooksudest välja kuni 2004. aastani.

Siiski traditsioonilised lastejooksud on kuni praeguseni jooksumaratoniga käsikäes käivad: põhivõistluse-eelsel laupäeval on Tartus, Tähtvere Spordipargis kavas nii TILLU- kui MINIjooks, MIDIjooks on asendunud 4 km pikkuse Avatud Raja jooksuga (koos kepikõnniga). 1990. keskel muutsid lastejooksud ka oma asukohta – prooviti ka Lauluväljaku üleval nõlvaesist ala, distantsid olid ka lühemad kui teistel aastatel. Tollase korraldaja Taivo Mägi sõnul prooviti nii jooksma saada kõiki lapsi, kuna lühemate distantside ees ei tuntud ehk nii suurt kõhklust osaleda.

1999. aastal tehtud jooksutrassi muudatused (rada viidi Elvasse, 2000. aastal juba kevadesse) ja programmi laiendamine kandsid vilja ning emotsionaalne jooksuüritus kevadise looduse keskel on järjest populaarsemaks muutunud. Tartu jooksumaratoni 23 km pikkusest põhivõistlusest on saanud Eesti populaarseim murdmaajooks. Rajarekordi omanikeks on Taivo Püi Eestist ja Irene Chepkirui Keeniast.

Sügisjooksu põhidistantsi võit on läinud kahel korral Eestist väljapoole: 1989. aastal võitis John Bolger Iirimaalt, 1998 Aleksandr Prokopcuk Lätist. Eriti tuleb tunnustada mitmekordseid tšempione – meestest on veerandsaja toimumisaasta jooksul kõige rohkem kordi triumfeerinud Pavel Loskutov (7), Vjatšeslav Košelev (5) ja Toomas Turb (3), naistest aga Ille Kukk (9) ja Külli Kaljus (7).

Kuni 1996. aastani Tartu maratoni peasekretäri ametis olnud Agnes Sirkel meenutab eredalt justnimelt 1989. aastat, mil distantsi võitis esimene välismaalane – iirlane John Bolger. See oli tol ajal mõninga hämmingut ning uudishimu tekitav, et välismaalane tuleb säärasest rahvajooksust osa võtma ning võidab selle. Just sel aastal esines TRÜ staadionil ka Justament, muutes sügisjooksu korralikuks rahvapeoks.

2013. aasta seisuga oli kõikidest 30 sügisjooksu/jooksumaratoni üritustest osa võtnud kaheksa inimest: Väino Erilaid, Valev Kraavi, Udo Lüüs, Heino Miina, Hans Nurmoja, Tõnu Odamus, Tõnu Pullerits ja Matti Silber.

Kui suusamaraton ja rattaralli said 1990. aastate lõpus sisse uue kasvuhoo, siis jooksuüritus, mille korraldus oli aja jooksul olnud jooksuklubide kanda, tahtis uut impulssi. 1999. aasta sügisel toimus viimane Tartu sügisjooks, seda juba uuel trassil. Linnamiljöö ja asfaltkattega rada vahetati jooksmiseks looduslikuma keskkonna vastu ning võistlus viidi üle Lõuna-Eesti metsaradadele, suusamaratoniga seotud kohtadesse.

2000. aastal toimus järgmine oluline muudatus: jooksuvõistlus viidi sügisest kevadesse ja Tartu sügisjooksust sai Tartu jooksumaraton. Rein Kamarik ja Väino Kull nõustuvad, et kevadesse toodi üritus selleks, et hajutada aasta peale spordiürituste koormust. Tollal enamus üritusi kaldus aasta teise poolde, kuid kevadel ei olnud midagi. Nii anti rahvasportlastele võimalust harrastada sportlikku tegevust terve aasta peale.

Distantside pikkused jäeti analoogseks: põhidistantsiks 23 km, lühikeseks distantsiks 10 km. Praegune Tartu jooksumaratoni põhivõistluse rada kulgeb Otepäält Elvasse ja ühtib võimaluste piires suusamaratoni omaga.

2004. aastal lisandus jooksuürituse programmi ka 10 km kepikõnd, mis sai Eesti esimeseks kepikõnniürituseks ja leidis kohe ka oma osalejaskonna. 2007. aastast saab läbida ka 23 km.

Praeguseks on jooksupühapäevast juba ammu saanud jooksunädalalõpp, sest alates 1995. aastast hakati lasteüritusi pidama põhijooksule eelneval päeval. Tegemisi-toimetusi jagub ka täiskasvanutele, sest osaleda saab Avatud Raja jooksul, kestab stardimaterjalide väljastamine ja osavõtjate registreerimine. Jooksumelu hakkab pihta veelgi varem, sest nädalajagu päevi enne jooksumaratoni starti viiakse huviliste tarbeks läbi ühistreening.

2012. aasta 6. oktoobril toimus pärast 12-aastast pausi jooksumaratoni 30. aastapäeval uuesti sügisjooks. Sel aastal korraldati esmakordselt ka täispikk linnamaraton – 1. Tartu linnamaraton, 42,2 km – mille sarnast Eesti linna tänavad pole enne näinud. Lisaks on sügisjooksu distantsil 10 km esmakordselt ka Tartu Tudengimaraton, toimub kepikõnd ja lastejooksud.

Sügisjooksu traditsiooni taastamine oli Klubil Tartu Maraton mõtteis juba aastaid. Just nüüd 30 aasta täitumisel esimesest sügisjooksust ning lähtuvalt korralikust ettevalmistustest, kogemuste pagasist otsustati jooks taastada ning tuua tänavatele ka midagi uut – 1. Tartu linnamaraton.

2012. aastal 30. Tartu jooksumaraton alustas Klubi Tartu Maratoni jooksuhooaega ja 1. Tartu linnamaraton koos sügisjooksuga lõpetas selle. Nii oli jooksu- ja rahvaspordisõpradel võimalik panna korralik punkt jooksuhooajale ning alustada suusamaratoniks treenimist.

• Klubi Tartu Maraton
• Tartu linnamaraton
• Tartu maastikumaraton (endine Tartu jooksumaraton)
• Tartu maraton
• Tartu rattamaraton
• Tartu rattaralli
• Tartu rulluisumaraton

• E. Paal. Pool sajandit Tartu Maratoni 1960–2010. Klubi Tartu Maraton, 2010. ISBN 9789949188895