Vanasadam
Vanasadam (sadama kood: EE VAN) on AS-i Tallinna Sadam koosseisu kuuluv reisisadam Tallinnas. Sadama territoorium hõlmab 542 000 m2 maa-ala ja 759 000 m2 veeala.
Sadamas on 21 kaid üldpikkusega 3396 m. Suurim sügavus kai ääres on 10,7 m.
Suurim võimalik laev: pikkus 230/160/300 m, laius 30,0/25,0/40,0 m, süvis 10%T.
Kasutusel on ka Admiraliteedi bassein, kus tegutseb Vanasadama Jahisadam.
Tänapäev
muudaTänapäeval on Vanasadam kohandatud üksnes reisilaevade vastuvõtuks. Sadamas on neli reisiterminali, neid kaidega ühendavad koridorid ja veeremlasti vastuvõtuks kairambid. Reisiterminalid on tähistatud valmimise järjekorras tähtedega.
Vanasadamast lähtuvad Tallinki, Eckerö Line'i ja Viking Line'i parv- ja ro-ro-laevad Helsingisse ning Tallinki parvlaevad Stockholmi.
Ristluslaevade järjest suurenev hulk tekitas suvekuudel raskusi kõigi laevade mahutamisega kaide äärde, mistõttu ehitati väljapoole loodemuuli kaks eraldi kruiisilaevade kaid ja kruisiterminal.
A-terminal
muuda- A-terminal teenindab Eckerö Line'i ja Viking Line'i laevad.
Laevafirma | Laev | Liin |
---|---|---|
Viking Line | Viking XPRS | Tallinn–Helsingi |
Viking Cinderella / Gabriella (suvehooajal) | Tallinn–Helsingi | |
Eckerö Line | Finlandia | Tallinn–Helsingi |
D-terminal
muuda- D-terminal (Uus-Sadama tänav 24) teenindab Tallinki laevu. D-terminalist väljuvad Tallinki laevad Megastar, MyStar, Silja Europa, Baltic Queen ja Victoria I.
Laevafirma | Laev | Liin |
---|---|---|
Tallink | Megastar | Tallinn–Helsingi |
MyStar | Tallinn–Helsingi | |
Silja Europa | Tallinn–Helsingi | |
Baltic Queen | Tallinn–Maarianhamina–Stockholm | |
Victoria I | Tallinn–Maarianhamina–Stockholm |
Ajalugu
muudaTallinn kui soodne sadamakoht oli tuntud juba 10. sajandil. Esimesi tunnistusi meresõitjaist on pärit kogunisti 7. sajandist eKr. Tallinna sadam, praegune Vanasadam, on üks neid iidseid sildumiskohti, mille ajalugu saab mõõta aastatuhandetega.
Sadam on varem olnud Tallinna vanalinnale lähemal. Vanim sadamakai on endine Kaupmehe sild (koordinaadid 59° 26′ 41″ N, 24° 45′ 53″ E), praegune 12. kai. See on ka tänapäevase Tallinna reisisadama vanim osa, sest ainus Tallinnast lähtuv rahvusvahelise liini reisilaev Georg Ots sildus selle kai ääres juba 1980. aastail.
1936. aastal ehitati Tallinna sadama reisijatepaviljoni hoone, Sadama tänava lõpus, arhitekt Konstantin Bölau. Hoone hävis II maailmasõjas.
-
Admiraliteedi bassein 1970. aastatel
-
Reisilaev Tallinn ja õppelaev Vega (barkantiin)
-
Admiral Senjavin Tallinna sadamas (1899)
-
Admiraliteedi bassein ja Vanasadama lõunapoolne osa 2000. aastal
Terminalid
muuda8. jaanuaril 1990 tegi esimese sõidu Tallinnast Helsingisse reisilaev Tallink, mis kuulus 12. mail 1989 asutatud Soome ja NSV Liidu ühisfirmale Tallink.
16. juuni 1990 õhtul väljus Rootsis Stockholmi sadamast reisiparvlaev Nord Estonia, mis jõudis Eestisse Tallinna Merekaubasadama kai äärde järgmise päeva ehk 17. juunil 1990 hommikul. Rootsi lipu all sõitnud parvlaeva Nord Estonia opereeris 1989 loodud Rootsi‒Eesti ühisfirma Estline AB. Reis tähistas Eesti ja Rootsi vahelise laevaühenduse taastamisest 50 aastat kestnud pausi järel. Estline AB omandas 10 aastaks ainuõiguse teenindada Rootsi‒Eesti laevaliini.
1990. aastal võeti parvlaeva Tallink jaoks kasutusele 13. kai ja Nord Estonia jaoks 9. kai. Tallinna–Stockholmi laevaliini jaoks ehitati B-terminal, mis nüüdseks on ümber ehitatud ja liidetud A-terminaliga. Kui vabanes Tallinna Laevaremonditehase territoorium Admiraliteedi basseini ääres ja sinna hakkasid sõitma kiirlaevad, ehitati C-terminal, millest nüüdseks on saanud Sadama turg.
Laevaliinide hulga suurenedes taandus 1990. aastatel üksikute kaide haaval kaubavedu reisijateveo ees, kuni ainsaks kaubaveoks jäi veoautode ja treilerite vedu parvlaevadel. Sadama laiendamisel järjest suuremate laevade vastuvõtuks on kinni aetud kanalid ning lammutatud sadama akvatooriumis olnud muulid. Kasutusele on võetud ka endise Tallinna Laevaremonditehase veeala Admiraliteedi bassein.
Pärast kiirlaevafirma Nordic Jetline tegevuse lõppu 2008. aastal jäi Admiraliteedi basseini ääres olev C-terminal kasutuseta ning liiklus basseinis jäi harvaks. Terminali ehitati Tallinna Jahtklubi ruumid ja ujuvkaide abil loodi 2010. aastal 60 kaikohta väikelaevadele. Vanasadama jahisadam toimib väikelaeva- ja külalissadamana.
-
Vaade Vanasadamale ja A-terminalile mere poolt
-
Vasakul B- ja C-terminal, paremal endine D-terminali hoone (2007)
-
Kokku ehitatud A- ja B-terminal (2014)
-
Vasakul ASi Tallinna Sadam administratiivhoone, keskel A-terminal ja paremal sellega kokku ehitatud B-terminal (2011)
-
D-terminali endine hoone (2013)
Kruiisikaid
muuda2004. aastal ehitati väljapoole Vanasadama veeala loodemuuli külge esimene kruiisikai. 2014. aastal valmis samas kõrval teine kruiisikai, mis avati uhiuue 330 m pikkuse kruiisilaeva Royal Princess sildumisega uue 421 m pikkuse kruiisikai äärde.
Vaata ka
muudaVälislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Vanasadam |
- Vanasadam ASi Tallinna Sadam kodulehel
- Tallinna sadama ajalugu
- Sadama 360° aeropanoraam (aerofoto)
- Tuuli Jõesaar. "Eesti vanim säilinud laev lebab rahapuudusel sügaval maapõues" Eesti Ekspress, 4. aprill 2012
- Eesti Kultuurfilmi ringvaade: Tallinna sadama ajalugu nr.8/9/, Eesti Kultuurfilm, 1935
- Vanasadam Sadamaregistris