Kopli kaubajaam

Kopli kaubajaam
	Kopli kaubajaam endiselt jalakäijate sillalt aastal 1994. Foto autor: Jaan Künnap
Asukoht	Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa
Koordinaadid	59° 26′ 36,9″ N, 24° 43′ 13,3″ E
Tüüp	kaubajaam
Omanik	AS Eesti Raudtee

Eesti Raudtee Kopli kaubajaam on kaubajaam Tallinnas Tallinna–Keila raudteelõigul,^[1] Balti jaamast loodes, Kopli, Telliskivi, Heina ja Ristiku tänava vahelisel alal Põhja-Tallinna linnaosas Pelgulinna asumis, Kopli tänav 23.

Ajalugu

Kopli kaubajaam endiselt jalakäijate sillalt aastal 1994. Foto autor: Jaan Künnap

Endine vagunite sorteerimismäe dispetšeripost

Kopli kaubajaama haruteed aastal 1994. Foto autor: Jaan Künnap

Raudtee jõudis praeguse kaubajaama piirkonda kohe pärast Paldiski–Tallinna–Narva raudtee avamist 1870. aastal, mil alustati Balti Raudtee Peatehaste rajamist. Varem asusid looduslikult kõrgemal platool Mäe talu valdused.

Esialgne kaubajaam paiknes Balti jaama Soo tänava poolses otsas.

Juba enne Esimest maailmasõda oli praegusele asukohale, ehk Heina ja Kopli tänava vahelisele alale, kavas rajada uus kaubajaam ning alustatud eeltöid. Samuti kulges hilisema kaubajaama territooriumile juba ka raudteeharu, mille lähedale rajati kütteladu.^[2]

Kopli kaubajaama hakati ehitama 1933. aastal insener Wilhelm Salemanni (1884–1942) projekti järgi aadressil Telliskivi 57b. Balti Raudtee Peatehaste kõrvale rajatava jaama ehitustööd kestsid 1938. aastani ja algselt kandis kaubajaam Telliskivi kaubajaama nime. Kuna rahvasuus hakati seda aga Kopli kaubajaamaks kutsuma, sai sellest peagi ka ametlik nimi.

1941. aasta juunis seisid Kopli kaubajaamas Tallinnast juuniküüditatute kogumise rongid. 27. augustil 1941, Punaarmee taganemisel Tallinnast, süütasid taganevad punaväelased kaubajaamas asunud soomusrongi ja varustusega täidetud sajad vagunid. 9. märtsil 1944 Tallinna elurajoonide pommitamisel jäeti aga lahinguvarustust täis olnud Kopli kaubajaam puutumata.

1947. aastal valmis 9 km pikkune laiarööpmeline Kopli kaubajaam – Veskimetsa – Astangu (haruga Astangu laskemoonaladudesse) – Harku karjäär raudteelõik, olles seeläbi ühenduses Hiiu – Harku karjääri raudteega. Ühendus suleti 1990. aastal.^[3]

Lisaks Hiiule suundunud raudteele kulges Kopli jaamast veel mitu haruteed Volta tehasesse, üle Sõle tänava ka Balti manufaktuuri ja enamikku ümbruskonna sadamatesse, teiste seas Vanasadamasse. Praegu suundub harutee kaubajaamast ainult Koplisse ja Paljassaarde, millel liiguvad vähesed kaubarongid.

Kopli kaubajaamas asub 1950. aastate teisel poolel rajatud ja kultuurimälestiseks tunnistatud Kopli kaubajaama auruvedurite pöördesild^[4] 1950. aastate lõpus rajati Nisu tänava algusest Heina tänavalt põiki üle kaubajaama territooriumi Kopli tänava kõnniteeni ulatuv rauast jalakäijatesild (viadukt), mis 2000. aastate alguses lammutati.

1969. aastal ehitati Kopli jaama sorteerimismäe tsentralisatsioon.^[5]

Kopli jaama territooriumil asus kuni 2005. aastani Tallinna–Kopli veduridepoo ning läheduses (üle Telliskivi tänava) ka Tallinna vagunidepoo (suleti 2015).

Ohtlike olukordade tarvis on jaama manöövridispetšeri hoone katusele paigaldatud häiresireen.^[6]

2008. aastal teatas AS Eesti Raudtee, et lõpetab seoses oluliselt vähenenud transiidiga kaupade käitlemise Tallinn-Kopli jaamas. Selle tulemusel suleti ka lõplikult vagunite sorteerimismägi ja -park.^[7] Sorteerimismäest vagunite allalaskmine nende iseveeremisel raskusjõuga lõpetati siiski juba mitu aastat varem. Viimastel aastatel toimus vagunite ümberpaigutamine/manööverdamine vaid veduri tagandamisega. Nüüdseks on manöövrimäe seadmed ja sorteerimisjaama teed kuni Ristiku tänavani demonteeritud.

Aastatel 2012–2013 likvideeris Keskkonnaagentuur Kopli kaubajaamas aastakümnete jooksul tekkinud ulatusliku keskkonnareostuse. Jääkreostus tekkis kaubajaama territooriumil seoses kaupade laadimise, vedurite hooldamise, kaubarongide koostamise ning õli ja kütuse hoiustamisega. Jäätmekäitlejale anti üle 3586,49 tonni reostunud pinnast, 3 tonni vedelaid ja 12 tonni püdelaid jäätmeid. ^[8]

Tänaseks on 36 ha maa alal^[9] asuvas Kopli jaamas alles endiselt ulatuslik rööbastik, mille pikkus ühest otsast teise on umbes 1,5 km. Kopli jaam on jaotatud ülesande järgi erinevateks alaosadeks ehk parkideks, näiteks asub jaamas 11 haruga sorteerimispark, kolme haruga sorteer- ja saatepark, nelja teega vastuvõtu-saatepark, seitsme haruga väljapanekupark ja teisel pool jaamahoonet kuue raudteeharuga vana sorteerimispark.^[10] Jaamas asub kokku üle 50 foori.^[11] Enamus Kopli jaama ulatuslikust teedevõrgust ei ole siiski enam kasutusel. 2016. aasta lõpu seisuga oli Kopli rajooni kõigist teedest kasutusel vaid 36%, samuti on piirkonda läbinud kaubaveomahud olulisel määral kokku tõmbunud.^[12]

2019. aasta suvel kasutati Kopli kaubajaama inglise-ameerika põnevusmäruli "Tenet" võttepaigana.^[13]

2021. aasta sügisel lammutati amortiseerunud Ristiku tänava raudteeviadukt (valmis 1960). Tallinna linn plaanib selle asemel uue silla ehitamist kergliiklustee ja tulevikus ka trammitee tarvis.^[14]

Lähitulevikus on kavas väheneva osatähtsusega Kopli kaubajaam likvideerida ja rajada selle asemel Koplist Astangule viiv 13 kilomeetri pikkune Putukaväil park.^[15]^[16]