Tampere

Tampere
soome	Tampere
rootsi	Tammerfors
	Tampere vapp
	Pindala: 690 km² (2023)
	Elanikke: 255 333 (29.02.2024)
	Koordinaadid: 61° 30′ N, 23° 46′ E

Tampere (rootsi Tammerfors) on linn Soomes Lääne-Soome läänis Pirkanmaa maakonnas.

Tampere asub kahe järve vahel. Põhjapoolne neist on Näsijärvi ja lõunapoolne Pyhäjärvi. Tampere kaugus teistest Soome linnadest: Helsingi on Tamperest 176 km kaugusel, Hämeenlinna 75 km ja Turu 157 km kaugusel.

Tampere on Helsingi ja Espoo järel suuruselt ja rahvaarvu poolest kolmas linn Soomes. Tampere rahvaarv on 249 060 (2022) ja Pirkanmaa umbes 520 000.^[3]

Tampere on Tartu sõpruslinn. Tartus asub Tampere maja.

Ajalugu

Tampere linna asutas 1775. aastal Rootsi kuningas Gustav III. Linnaõigused sai Tampere 1779. aastal. 1783 rajati linna Soome esimene paberivabrik ja 1829 Finlaysoni puuvillavabrik. 19. sajandil kasvas Tampere Soome suurimaks tööstuskeskuseks. 1876 sai Tampere raudteeühenduse Hämeenlinnaga. Linnast kujunes üks Soome töölisliikumise keskusi, eelkõige just tugeva tööstussektori ja sellest tuleneva märkimisväärse tööliste arvu tõttu.

1905 ja 1906 osales linnas peetud bolševike kongressil ka Vladimir Lenin. 1918 oli Tampere Soome kodusõjas punaste üks suuremaid strateegilise tähtsusega keskusi. 6. aprillil 1918 võtsid Soome valged Mannerheimi juhtimisel seal vangi 10 000 punast. Veel tänapäevalgi on tuntav linna kodusõjaaegne punane minevik ning aktuaalsed sellest traagilisest vennatapusõjast põhjustatud ajalooliste sündmuste järelkajad. Alates 1946. aastast tegutses linnas ka Lenini muuseum, mis asendatakse 2024 aga idasuhete muuseumiga^[4].

Üks markantseim näide sellest on, et mitmes Soome linnas asub Soome suurima sõjakangelase marssal Mannerheimi kuju, kuid Tamperes ei ole seda kunagi olnud. Siiski linnast väljas künkal (tänapäeval on see koht linna hoogsa laienemise tõttu juba linna piirides), kus Mannerheim juhatas rünnakut Tamperele, püstitati talle siiski väike monument. 1960. aastatel hakkas senini Tampere üheks tunnuseks ja uhkuseks olnud tekstiilitööstus hääbuma ja mitmed vabrikud suleti.

Tamperes on ajalooliselt asunud kümneid jalatsivabrikuid ja linn on olnud pikka aega Soome jalatsitööstuse üks lipulaevu. Seoses odavama tööjõu pealetungiga, konkurentsiga ja vajadusega kulusid optimeerida on tänapäevaks jalatsitööstus Tamperes peaaegu hääbunud.

Tänapäeval on Tampere olnud üks Soome elektroonikatööstuse peamisi keskusi (linnas asub mitu Soome suurima tööstusgigandi Nokia tootmis- ja tootearenduskeskust).

Haridus

Tampere ülikool rajati 1925 Helsingis Rahvakõrgkooli nime all. 1960. aastal kolis ülikool Tamperesse, kus ta sai ka oma tänapäevase nime. Tänapäeval õpib Tampere ülikoolis umbes 15 000 üliõpilast. Tampere Hervanta linnaosas asub Tampere Tehnikaülikool. TTÜ on asutatud 1965. aastal ja seal õpib 8000 üliõpilast. On plaanitud ühendada Tampere ülikool, Tampere Tehnikaülikool ja Tampere polütehniline kool, mille nimeks saaks Tampere uus ülikool.

Kultuur

Tamperes toimub iga-aastane lühifilmide festival.

Rivaliteet Turuga

Tampere ja Turu vahel valitseb siiani rivaliteet, mis väljendub mõlema linna kohta räägitavates naljades. Peamised pilkeobjektid on traditsiooniline Tampere toit mustamakkara, Aura jõe seisukord Turus ja piirkondlikud murrakud. Tampere üliõpilased asutasid ühenduse "Ei Turku osakunta" (Ei-Turkulainen Osakunta), mille liikmed on 1997. aastast korraldanud reise Turusse, et hüpata turuväljakul, et Turu vajuks taas maa alla.^[5]^[6]

Tampere linnaga liidetud vallad ja nende osad

1937. aastal liideti Tamperega Pispala.

1947. aastal liideti Tamperega Messukylä vald, mille külad on Aitoniemi, Haihara, Hallila, Hirviniemi, Hyllilä, Juvela, Järvensivu, Kaukajärven kartano, Koivisto, Laalahti, Leinola, Messukylä, Nurmi, Palo, Pappila, Rasula, Sorila, Takahuhti, Uusikylä ja Vehmainen.

1950. aastal liideti Tamperega Lielahti vald.

1966. aastal liideti Tamperega Aitolahti vald, mille külad on:

1972. aastal liideti Tampere linnaga Teisko vald, mille külad on: