Suuresadama

Suuresadama
	Pindala: 1,8 km² (2020)
	Elanikke: 10 (31.12.2021)
	EHAK-i kood: 7864
	Koordinaadid: 58° 58′ N, 22° 54′ E

Suuresadama (ka Suursadama) on küla Hiiumaa valla idaosas Kärdla ja Suuremõisa vahelisel alal Läänemere ääres. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Pühalepa valda.

Küla piirneb põhjas ja idas Läänemerega, läänes Kõlunõmme ning lõunas Sääre külaga.

Nimi

Kohanime on mainitud 1782 kui Tiefhaven ja 1798 Tiefenhafen.^[4] Paul Ariste järgi tuletus kohanimi sõnadest suur ja sadam.

Loodus

Suuresadama idaosas eendub Sääre nina. Külas asub Hopi järv. Küla alale jääb Pikkrahu. Küla piirneb loodes Kukka lahega.

Elanike arv

Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 8 inimest. Kõik elanikud olid eestlased.^[5] 2021. aasta rahvaloenduse alusel elas külas 10 püsielanikku. ^[6]

Talud

Suuresadama ajaloolised talud 1939 ^[7]

Talu number	Talu nimi	Suguvõsa
1	Hopi	Lahe
2	Kiivri	Kiiver
3	Nurga	Nurk
4	Põdra	Põder
5	Sauna	Laupä
6	Vahi	Laupä

Ajalugu

Ala on ajalooliselt kuulunud Hiiu-Suuremõisa mõisa alla. Küla oli moodustunud enne Teist maailmasõda, kuid liideti sõja järel Sääre külaga. Omaette küla moodustati taas 1997. aastal.

Taristu

Suuresadama külamajad Tempa–Suuresadama tee ääres, paar sada meerit enne Suursadamat.

Külas asub Hiiumaa Suursadam. Külas lõpeb Tempa–Suuresadama tee, kust küla lõunapiirilt saab alguse Säärenina tee.

Kultuur

Suursadama lubjaahi on pärandkultuuriobjekt. Külas asus eramuuseum. Hopi talus on unikaalse, nn peaga tuuliku asukoht. 2017 lasti sadamas vette Hiiumaa halulaev. Külast pärines purjetaja William von Wirén. Kuni 1948. aastani tegutses külas Suursadama Invaliididekodu.

Ettevõtlus

Suuresadamas asub Ungru Resto söögikoht. Varem oli piirkond tuntud Hiiumaa peamise laevaehituse alana. Enne 16. sajandi lõppu alustati Suursadamas ka lubja põletusega. Sajand hiljem asusid seal elling, sepikoda ja köiepunumistöökoda.

Aastatel 1952–1959 asus Suursadamas Hiiumaa kalakombinaat ja aastatel 1961–1966 kohaliku kalurikolhoosi keskus.