Stavanger
Stavanger on linn Norras, Rogalandi maakonna keskus. Asub Boknfjordi ääres. Asula on kokku kasvanud lõunas asuva Sandnesiga, moodustades Stavanger/Sandnesi asula.
| Stavanger | |||
|---|---|---|---|
| |||
 | |||
| Pindala: 71,2 km² | |||
| Elanikke: 132 729 (2017) | |||
| Koordinaadid: 58° 58′ N, 5° 44′ E | |||
  | |||
Stavanger on laevaehituse ja naftatööstuse keskus. Stavangeris asub Statoili peakorter.
Linna paikneb Norra vanim toomkirik, 12. sajandist pärinev Stavangeri toomkirik.
Stavanger oli 2008. aasta Euroopa kultuuripealinn.
Jalgpalliklubi Stavangeri Viking mängib Norra kõrgliigas.
Ajalugu
muudaStavangeri rajamise aeg pole kindlalt teada. 11. sajandil oli Stavanger juba keskus, kuid linnaks saab teda õieti nimetada alles alates Stavangeri toomkiriku rajamisest. Toomkiriku ehitamist alustas 1125. aastal piiskop Reinald. Algaegadel oli Stavanger oluline põhiliselt Stavangeri piiskopkonna keskusena; piiskopkond hõlmas Rogalandi, Agderit, Hallingdali ja Valdresi. 12. sajandi lõpuks sai linn tasapisi ka haldus- ja majanduskeskuseks.
Must surm laastas ka Stavangeri. 1425 sai ta siiski alevi (kjøpstad) privileegid, omavalitsuse ja kauplemisõiguse. Reformatsiooni ajal konfiskeeris Taani siit katoliku kiriku varad, kuid Stavanger säilis tähtsa usulise keskusena veel luterliku ajastu alguses.[1]
Tõeline kriis linna arengu saabus XVII sajandil. 1633 põles 2/3 linnast maha. 1671 käskis Taani kuningas Christian V viia piiskopiameti ja halduskeskuse Stavangerist ära, uude keskusse Christianiasse. 1680 otsustati Stavangeri linn hoopiski kaotada. 1690 saadi aleviõigused tagasi, kuid piiskop tuli uuesti Stavangerisse alles 1925. aastal.[1]
18. sajandi lõpul oli Stavanger veel väikelinn alla 2500 elanikuga. 1809 oli aga Stavangeri elus pöördepunkt. Linna lähedale merre ilmus ennekuulmatul hulgal heeringaparvi ja nende püük sai nüüd peamiseks elatusallikaks kuni 1880. aastani, mil heeringad jälle kadusid. Esimene kalakonservitehas asutati 1873.[1]