Sooraud

Sooraud ehk soorauamaak on soisel alal rauarikkast põhjaveest humiinainete lagunemise ja nende kontsentratsiooni vähenemise tagajärjel nõrgkihina sadestunud raudhüdroksiidide harilikult mullataoline, terajas või muguljas kogum^[1].

Soomaak on limoniit, mis on ladestunud rauarikkast põhjaveest soisel alal.

Soomaagist hakati Eesti alal rauda sulatama meie ajaarvamise alguse paiku ja seda tehti 17.–18. sajandini^[viide?]. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel ja seda tuntakse Tuiu Rauasaatmemägedena.

1977. a Tallinna teletorni ehituse ajal avastatud sooraua leiukohas asub maak huumushorisondi all kohati kuni 0,7 m paksuse kihina ja sisaldab kuni 40% rauda^[viide?].

Rauasulatusahju kaks põhilist protsessi^[viide?]:

2C + O₂ → 2CO; ... Fe₂O₃+ 3CO →rauamaagi taandamine→ 2Fe + 3CO₂

CaCO₃ → CaO + CO₂; ... CaO + SiO₂ →räbu teke→ CaSiO₃