Shaquille O'Neal

O'Neal oli 1992. aasta draft '​is Orlando Magicu esimene valik. Esimesel hooajal olid tema keskmised näitajad 23,4 punkti ja 13,9 lauapalli mängus ning ta nimetati 1993. aasta NBA parimaks uustulnukaks. Samuti võttis O'Neal osa NBA tähtede mängust, kus viskas 14 punkti.

Teisel hooajal kujunes O'Neali keskmiseks skooriks 29,3 punkti mängus, lisaks tabas ta viskeid väljakult NBA parima protsendiga. O'Neal tegi esimese kolmikduubli 1993. aastal, kui ta viskas mängus 24 punkti, kogus 28 lauapalli ja blokeeris 15 vastase viset.

Kolmandal hooajal oli O'Neal NBA parim skooritegija, tuues taas keskmiselt 29,3 punkti mängus. Orlando võitis 57 mängu ja jõudis välja NBA finaali, kuid kaotas seal Houston Rocketsile.

1995/96. hooajal oli O'Neal vigastatud ja jättis seetõttu vahele koguni 28 kohtumist. Sellest hoolimata võitis Orlando Magic 60 mängu ja tuli jälle Atlandi divisjoni võitjaks, kuid väljalangemismängudes saadi lüüa Chicago Bullsilt. See hooaeg jäi O'Nealile Orlandos viimaseks.

Los Angeles Lakers pakkus O'Nealile seitsmeaastast 121 miljonit USA dollarit väärt lepingut.

1996/97. hooajal jäid O'Nealil ka Lakersi rivis mõned mängud vahele. Siiski võideti hooajal kokku 56 mängu ja jõuti läänekonverentsi poolfinaalidesse, kus aga kaotati 1 : 4 Utah Jazzile. Sama meeskond lõpetas Lakersi teekonna ka aasta hiljem, kui Los Angelese klubi kaotas läänekonverentsi poolfinaalis Jazzile 0 : 4.

1998/99. hooajal olid Lakersi tugevamad mängijad O'Neal ja tõusev noor superstaar Kobe Bryant. Meeskond vahetas aasta jooksul välja paljud mängijad, kuid kaotas läänekonverentsi poolfinaalseeria 0 : 4 San Antonio Spursile. Samal aastal tuli Spurs esimest korda NBA meistriks.

1999. aastal palkas Lakersi juhtkond meeskonna peatreeneriks legendaarse Phil Jacksoni, kes oli tulnud koos Chicago Bullsi ja Michael Jordaniga kuuekordseks NBA meistriks. Tema käe all tuli Lakers 2000., 2001. ja 2002. aastal O'Neali ja Bryanti juhtimisel NBA meistriks. O'Neal nimetati kõigil kolmel korral ka NBA finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks.

Hooajal 2002/03 tõi O'Neal keskmiselt 27,5 punkti ja 11,1 lauapalli mängus, kuid väljalangemismängudel piirdus Lakers läänekonverentsi poolfinaaliga, mis kaotati 2 : 4 Spursile.

2004. aasta NBA finaalis kaotas Lakers 1 : 4 Detroit Pistonsile. Finaalseeria järel jahenesid O'Neali suhted Lakersi juhtkonnaga ja ta nõudis vahetust mõnda teise meeskonda. Teised klubid hakkasid tema vastu kohe huvi tundma, eriti Dallas Mavericks ja Miami Heat.

 

14. juulil 2004 vahetati O'Neal Caron Butleri, Lamar Odomi ja Brian Granti vastu Miami Heati, kus ta võttis särginumbriks tagasi 32, mida kandis ka Orlando Magicus. O'Neal lubas fännidele, et aitab Miamil tulla NBA meistriks. Samuti põhjendas ta oma valikut Miamiga liituda sellega, et tahab mängida koos noore staari Dwyane Wade'iga. O'Neal kaotas 2004/05 põhihooaja kõige väärtuslikuma mängija tiitli napilt Steve Nashile.

Hooaja 2005/06 teises mängus sai O'Neal vigastada ja jättis vahele 18 kohtumist. Paljud tunnustasid Miami peatreenerit Pat Rileyt, et ta piiras seejärel vigastusalti O'Neali mänguaega. Tol hooajal olid O'Neali näitajad senise karjääri nõrgimad – keskmiselt 20 punkti ja 9,2 lauapalli mängus.

11. aprillil 2006 tegi O'Neal Toronto Raptorsi vastu oma karjääri teise kolmikduubli, kui kogus 15 punkti, 11 lauapalli ja 10 tulemuslikku söötu. O'Neal lõpetas hooaja NBA liiga liidrina väljakult võetud visete tabavusprotsendi arvestuses (60%).

2006. aastal tuli Miami Heat NBA meistriks, kui idakonverentsi finaalis alistati 4 : 2 Detroit Pistons ja finaalseerias sama seisuga ka Dallas Mavericks.

2006/07. hooajal jättis O'Neal põlvevigastuse tõttu vahele üle 30 mängu. Miami noor superstaar Dwyane Wade vigastas õlga ja nii jäi meeskond O'Neali juhtida. Väljalangemismängude esimeses ringis saadi küll jagu Cleveland Cavaliersist, kuid teises ringis tuli vastu võtta kaotus Chicago Bullsilt.

Samal hooajal jõudis O'Neali punktiarve 25 000ni. Ta oli neljateistkümnes NBA mängija, kes sellise saavutuseni on jõudnud.

2007/08. hooaja alguses maadles O'Neal vigastustega ja tema keskmised näitajad langesid 14,2 punkti ja 7,8 lauapallini mängus.

 

2008. aasta veebruaris vahetati O'Neal Shawn Marioni vastu Phoenix Sunsi. Sunsi president arvas, et O'Neal aitab oma kogemusega Phoenixi meeskonnal meistriks tulla.

Shaq tegi debüüdi Sunsi rivistuses 20. veebruaril 2008, mängides oma varasema koduklubi Los Angeles Lakersi vastu. O'Neal tõi 15 punkti ja 9 lauapalli, kuid Lakers võitis mängu 130 : 124.

2009. aastal mängis O'Neal taas NBA tähtede mängus, kus ta valiti koos endise meeskonnakaaslase Kobe Bryantiga mängu kõige väärtuslikumaks mängijaks.

25. juunil 2009 vahetati O'Neal Ben Wallace'i, Sasha Pavlovici, 500 000 dollari ja 2010. aasta teise ringi valikuõiguse eest Cleveland Cavaliersi. Clevelandi saabudes ütles O'Neal: "Mu moto on väga lihtne: võita meistrisõrmus Kuningale." Kuninga all pidas ta silmas Cleveland Cavaliersi superstaari LeBron Jamesi.

25. veebruaril 2010 vigastas O'Neal mängus Boston Celticsi vastu paremat pöialt, mistõttu läks ta 1. märtsil pöidlaoperatsioonile. Platsile naasis ta 17. aprillil esimeses väljalangemismängus Chicago Bullsi vastu. Chicago Bulls alistati esimeses ringis 4 : 1, teises ringis Boston Celticsi vastu kaotati aga 2 : 4. O'Neal tõi põhihooajal keskmiselt 12 punkti ja 6,7 lauapalli mängus.

4. augustil 2010 teatas Boston Celtics, et nad on palganud O'Neali. Leping tehti kaheks aastaks veteranide miinimumtasu ehk 2,8 miljoni dollariga. O'Neal otsustas kanda numbrit 36. Ta ütles: "Ma ei võistelnud väikeste mängijatega nagu Dwyane Wade või Kobe Bryant, kes viskasid 30 viset igas mängus. Ainuke, kellega ma võistlesin, oli Tim Duncan, sest kui Duncan saab viienda meistrisõrmuse, siis ajakirjanikud saavad kirjutada, et Duncan on parim ja ma ei saa sellel juhtuda lasta."

O'Neal puudus paljudest mängudest parema jala (põlve, puusa ja sääremarja) vigastuste tõttu. O'Neal tegi kaasa 37 mängus ja kogus keskmiselt 9,2 punkti ja 4,8 lauapalli. Väljalangemismängudes tegi O'Neal kaasa kõigest 12 minutit teises ringis Miami Heati vastu, seeria kaotati 1 : 4.

1. juunil 2011 teatas O'Neal karjääri lõpetamisest, kirjutades sotsiaalmeedias fännidele: "Me saime hakkama. 19 aastat. Ma tahan sind siiralt tänada. Sellepärast ütlen ma sulle esimesena. Ma lõpetan."

O'Neal oli tippsportlasena 216 cm pikk ja kaalus 147 kg. Nii suure mehe kohta oli ta kiire. Tema suur eelis oli võimsus, millega suutis mitmest mängijast üle hüpata ja palli korvi panna. O'Neal oli üks maailma parimaid pealtpanijaid. Tema miinus oli aga vabavisketabavus, näiteks ühes mängus viskas ta mööda kõik 11 vabaviset.

• 4-kordne NBA meister (2000–2002, 2006)
• 3-kordne NBA finaali kõige väärtuslikum mängija (2000–2002)
• NBA põhihooaja kõige väärtuslikum mängija (2000)
• 15 korda valitud NBA tähtede mängule (1993–1998, 2000–2007, 2009)
• 3 korda valitud NBA tähtede mängu kõige väärtuslikumaks mängijaks (2000, 2004, 2009)
• 8 korda valitud NBA sümboolsesse 1. viisikusse (1998, 2000–2006)
• 2 korda valitud NBA sümboolsesse 2. viisikusse (1995, 1999)
• 4 korda valitud NBA sümboolsesse 3. viisikusse (1994, 1996, 1997, 2009)
• 3 korda valitud NBA sümboolsesse 2. kaitseviisikusse (2000, 2001, 2003)
• NBA aasta uustulnuk (1993)
• 2-kordne NBA hooaja skoorikuningas (1995, 2000)

• "Blue Chips" (1994)
• "Kazaam" (1996)
• "Good Burger", "Steel" (1997)
• "Pall on tema käes" ("He Got Game") (1998)
• "The Wash", "Freddy Got Fingered" (2001)
• "After the Sunset" (2004)
• "Scary Movie 4" (2006)
• "The House Bunny" (2008)
• "Jack and Jill" (2011)
• "Grown Ups 2", "The Smurfs 2" (2013)
• "The Lego Movie", "Blended Doug" (2014)
• "Show Dogs", "Uncle Drew" (2018)
• "What Men Want" (2019)
• "Hubie Halloween" (2020)

• "Shaq Diesel" (1993)
• "Shaq-Fu: Da Return" (1994)
• "You Can't Stop the Reign" (1996)
• "Respect" (1998)
• "Presents His Superfriends, Vol. 1" (2001)

• NBA drafti esimeste valikute loend

• Shaquille O'Neal – NBA.com
• Shaquille O'Neal – Basketball-Reference.com
• Shaquille O'Neal – IMDb profiil