Saku Õlletehas

 

 

Saku Õlletehase sünniaastaks loetakse 1820. aastat, mil Saku mõisa tollane omanik saksa soost krahv Karl Friedrich Rehbinder asutas mõisa juurde õllekoja. Õllepruulimine hoogustus seal eriti pärast mõisa üleminekut Baggode perekonna kätte 1849. aastal, kui mõisa õllekojas algasid suured uuendused.

1876. aastal rajas mõisahärra Valerian Baggo mõisa õlleköögi asemele uue auru jõul töötava õlletehase, milles esimene keet valmis 4. oktoobril 1877. aastal.^[8]

1899. aastal asutati Saku Õlletehase Aktsiaselts ning ehitati Saku õlletehase kitsarööpmeline raudtee, mis ühendas tehast Tallinnaga. Sama aasta 28. septembril saabus Tallinna esimene õllekoorem, enne seda veeti õlut hobustega.^[8]

1914. aastal algas Esimene maailmasõda, mis seiskas õlletootmise Sakus ja kõigis teistes õlletehastes kuni 1921. aastani.^[8]

1976. aastal sai Saku Õlletehasest eksperimentaalõlletehas, algasid investeeringud tehase uuendamisesse, mille peatas 1985. aastal Mihhail Gorbatšovi kehtestatud "kuiv seadus".^[8]

Eesti taasiseseisvumise järel 12. juulil 1991 andis valitsus oma korraldusega riiklikule aktsiaseltsile Saku Õlletehas loa asutada koos Rootsi firmaga Baltic Beverages Holding ühisettevõte õlle tootmiseks. Ühtlasi otsustas valitsus anda loodava ühisettevõtte põhikirjafondi 15,4 miljoni rubla väärtuses riiklikule aktsiaseltsile Saku Õlletehas kuulunud põhivahendeid.^[9] Osanikeks olid 40 protsendiga Eesti riigile kuuluv Saku Tehased, 30 protsendiga Hartwall ja 30 protsendiga Procordia.^[10]

16. veebruaril 1995 toimunud ühisettevõtte Saku Õlletehas omanike üldkoosolekul otsustati ühisettevõte kujundada ümber aktsiaseltsiks Saku Õlletehas. 10. aprillil 1995 pandi avalikku müüki 1 600 000 Saku Õlletehase aktsiat, mis moodustasid 20% ettevõtte aktsiakapitalist. Saku Õlletehase 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 25 krooni, mille eest tuli tasuda EVP-des.^[11]

1998. aastal noteeriti Saku Õlletehase Aktsiaselts Tallinna börsi nimekirjas. Aktsiate noteerimine lõpetati 2008. aastal seoses ettevõtte 100% kuuluvusega Carlsberg A/Si gruppi.^[6][8]

• Tehase pilte 1987. aastast
•  
•  
•  
•  
•  
•  
•  
•  
•  
•  

 

Carlsberg Grupp järgib 2017. aastal vastu võetud kestlikkuse strateegiat, mis alates 2022. aastast kannab nime "Koos NULLI suunas ja edasi". Strateegia näeb ette kogu väärtusahela lõikes süsinikneutraalsuse saavutamise aastaks 2040.^[12]

Ettevõtte peamised sammud jätkusuutlikkuse suunas:^[12]

• 2021. aastal vahetas Saku Õlletehas oma autopargi välja neljanda põlvkonna hübriidautode vastu.
• Alates 2021. aastast pakendab Saku Õlletehas Saku õllepurkide multipakid sajaprotsendiliselt taaskasutatud materjalidest valmistatud kilesse.
• Eesti suurim tööstushoone katusele rajatud päikesejaam^[13] asub Saku Õlletehase katusel.
• Kasutusele on võetud süsihappegaasi kogumise ja taaskasutamise süsteem.

 

Saku Õlletehase kodumaised tooted on õlled Saku Originaal, Karl Friedrich, Saku Rock ja Saku On Ice.^[4]

Saku Õlletehas on Carlsbergi Gruppi kuuluvate Taani, Prantsusmaa, Belgia ja Soome tootjate toodangu edasimüüja Eestis. Edasimüüdavate õllesortide hulka kuuluvad näiteks Carlsberg, Tuborg, Kronenbourg 1664 Blanc, Grimbergen.^[4] Varem oli Saku Õlletehas ka Baltika edasimüüja Eestis.^[14]

Lisaks toodetakse ja müüakse siidrisarja Somersby,^[15] long drink'i (Sinebrychoff, Seth&Riley's Garage, KOFF), kääritatud jooki Mõdu ja kalja Karl Friedrich.^[16]

Saku Õlletehase alkoholivabade toodete portfelli kuuluvad alkoholivabad õlled, maitseõlled, siidrid ja long drink.^[4]

Saku Õlletehase lauaveesarja kuuluvad Vichy Classique karboniseeritud ja gaseerimata lauaveed. Toodetakse ka looduslike lõhna- ja maitseainetega maitsestatud Vichy Freshi ja Vichy Vitamixi jooke. Niisamuti Battery energiajooke ning karastusjooki Super Manki.^[17]

•  
  Uus kujundus, mis on kasutusel aastast 2019^[18]
•  
  Saku Originaal 30 (retrodisain)

2021. aasta müügikäive oli 69,35 miljonit ning puhaskasum 8,1 miljonit eurot.^[19] Samal aastal töötas ettevõttes keskmiselt 292 töötajat.^[19]

2022. aasta käive oli 72,3 miljonit eurot ning puhaskasum 6,6 miljonit eurot. Keskmine töötajate arv 2022. aastal oli 300. Samal aastal müüdi 112,8 miljonit liitrit jooke.^[20]

2023. aasta käive oli 72,2 miljonit eurot ning puhaskasum 5,5 miljonit eurot. Keskmine töötajate arv oli 2023. aastal 292.^[7]

 

Saku Õlletehase peamised eksporditurud on valdavalt Läänemere ümbruse riigid ja Euroopa suurriigid. Aastaid on Saku eksportinud oma tooteid Islandile, Saksamaale, Küprosele, Kreekasse, Hispaaniasse, Slovakkiasse, Araabia Ühendemiraatidesse ning kaugematesse riikidesse nagu Hiina ja Austraalia. Õlletehase jaoks on suurimad eksporditurud Poola, Saksamaa, Hispaania, Soome ja Island.^[21]

2024. aastal lisandusid uute turgudena Malta ja Rumeenia ning Jaapan.^[21]

Eksootilisematest turgudest on proovitud õlut müüa näiteks Gambiasse, Seišellidele, Sierra Leonesse ja Vietnami.^[22]

Saku Õlletehase kõige populaarsemad eksporttooted on Saku Originaal, Karl Friedrich, Saku Kuld ja Rock.^[21] 2023. aastal ulatus Saku Õlletehase ekspordimüük 35 miljoni liitrini.^[21]

Saku Õlletehas toetab Eesti sporti ja kultuuri. Ettevõte on Eesti Korvpalliliidu, Eesti Tennise Liidu, Jalgpalliklubi Tallinna Kalev, Eesti Võrkpalli Liidu, Rally Estonia, Eesti Suusaliidu jt koostööpartner. Pikka aega oli Saku Õlletehas korvpalliklubi Tartu Ülikool / Rock nimisponsor ja toetaja, samuti on ta Rannavolle võistlussarja hõbesponsor.^[23]

Ettevõte toetab mitmesuguseid muusika- ja kultuuriüritusi. Saku Õlletehas oli 2022. aastani Saku suurhalli nimisponsor, sealt edasi uue nimega Unibet Arena joogipartner.^[24] Ta on ka Apollo Kino ja Pimedate Ööde filmifestivali koostööpartner.^[25]

Ettevõte on õla alla pannud õllekultuuri arendamisele^[26] ning ka kohaliku eluolu edendamisele Saku alevikus.^[27] Saku vallas toetab ettevõte Saku Korvpalliklubi, Saku Valla Spordikeskust, Saku Kultuurikeskust ja mittetulundusühingut Saku Priitahtlikud Pritsimehed.^[28]

• Saku pruulikoda

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Saku Õlletehas

• Saku Õlletehase koduleht
• Saku 360° aeropanoraam/aerofoto