Saare maavalitsus

1917. aasta veebruarirevolutsiooni järel Kuressaare Eesti Seltsi esimehe kt. Mihkel Nepsi algatusel kutsuti kokku eesti seltskondlike organisatsioonide – põllumeeste seltsi, laenu-hoiuühisuse, matmiskassade jt. esindajate koosolek. Kokkutulnud, umbes 20–25 isikut, otsustasid endid lugeda või tunnistada Saaremaa Eesti Ajutiseks Täidesaatvaks Komiteeks, mida hiljem pidi täiendatama valdade ja linnavalitsuse esindajatega. … Asutamise koosolekul moodustati komitee juhatus, mis hakkas tegutsema komitee nimel. Esimeheks oli Kaarma pastor H. Rahamägi, sekretäriks M. Neps ^[4] Aprillikuus 1917 (ukj 12. aprillil) kinnitas Vene Ajutine Valitsus uue Eestimaa omavalitsusseaduse ja selle järgi ühendati eestlased ühte Eestimaa kubermangu.

1917. aastal Eestis loodud uue omavalitsussüsteemi rajamise aluseks sai Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 30. märtsil vkj 1917 vastu võetud otsus “Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta”. Selle kohaselt liideti Eestimaa kubermanguga ka senised Liivimaa kubermangu eestikeelsed alad: Tartu, Võru, Viljandi, Pärnu ja Saaremaa kreis. Eestimaa kubermangu tasandil pidi seadusandlikuks organiks saama maanõukogu (nimetatud ka maapäevaks). Uue teise astme omavalitsusena loodi maakonnaomavalitsus, maakondades tuli valida 7–15-liikmelised ajutised maakonnanõukogud, mis olid algselt maakonnakomissarile nõuandjaks organiks. Maakonnanõukogud valiti valdade ja linnade valijameeste poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. 15. juunil kehtestas Venemaa Ajutine Valitsus maakonnanõukogude valimise ajutise korra, mille kohaselt tuli valimised kõikjal läbi viia 24. ja 25. juunil 1917. Samadele päevadele määrati ka maanõukogu saadikute valimine maakondades. Maakonnanõukogude avamine oli üleriigiliselt määratud 1. juulile.

Saare maakonnavalitsus
Saare Maavalitsus
Eesti Omavalitsuse Saare Maavalitsus

Maakonnanõukogu ja -valitsuse hoone Kuressaares aadressil Tallinna 20
Asutatud	1918
Tegevuse lõpetanud	1941
Tüüp	Kohaliku omavalitsuse asutus, maavalitsus
Peakorter	Kuressaare
Asukoht	Tallinna tänav 20, Kuressaare
Tegevuspiirkond	Saare maakond
Saare ajutise maavalitsuse esimees
Saare maavanem	vt. Saare maavanemate loend
Peaorgan	Saaremaa Ajutine Maakonnanõukogu Saare maakonnanõukogu[5] Saare maavolikogu

Maakonna omavalitsustes oli 2 organit - korraldav ja täidesaatev: volikogu ja maavalitsus. Maakonnavalitsus oli Maakonnanõukogu täidesaatev organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. Maakonnavalitsuse asjaajamine jagati osakondade vahel, mis moodustati vastavalt vajadusele. Maakonnanõukogude kodukord soovitas moodustada administratiiv-, majandus-, haridus-, tervishoiu- ja veterinaaria-, teede- ja side-, töö- ja hoolekande- ning põllumajandus- ja toitlusosakonna. Maakonnanõukogude ülesandeks oli kõikide maakonna omavalitsusse puutuvate asjade otsustamine, täidesaatvate organite valimine ja järelevalve nende tegevuse üle, maakonnavalitsuse esitatud eelarve läbivaatamine^[6].

  Pikemalt artiklis maakonnanõukogu, maavalitsus

1917. aasta Saaremaa Ajutine Maakonnanõukogu valiti nimekirjade alusel, nõukogusse üheksa maata ja kuus maaga meest. 25. juunil valiti maakonnanõukogu esimees ja sekretär, senine rahukohtu sekretär Mihkel Neps (1890–1937) ja Kaarma-Suurvalla vallasekretär Feodor Kanaval (Uku Kajak). Nõukogu valimiste tulemuste kohta esitati kaebus, et valimiste ajal olevat valimisruumis tehtud kihutustööd, samuti olevat vahepeal tagasivõetud ja täiendatud nimekirja valimispäeval taas käiku antud ning halvustatud valjuhäälselt vastaskandidaate. Kõike seda arvesse võttes kuulutas Eestimaa Ajutise Maanõukogu esimees Artur Vallner Saaremaa Ajutise Maakonnanõukogu valimised kehtetuks^[7]. Uued valimised määrati 3. augustile, võitis sotsialistide nimekiri, kust maakonnanõukogusse pääses tervelt üheksa saadikut. Tegelikult jäi aga jõudude vahekord juunivalimistega võrreldes endiseks ja ka nimeliselt jäid saadikud enam-vähem samaks, väljavahetamisele läks vaid kolm nõukogu liiget.

Saaremaa Ajutine Maakonnanõukogu tegevust 14.–15. augustil, nõukogu esimesel töökoosolekul valiti selle juhatus ja osakondade juhatajad. Maakonnanõukogu esimeheks sai metsaülem Feodor Ermus, abiks Anton Verlin Loona vallast, sekretäriks Feodor Kanaval ja abisekretäriks külakooliõpetaja Johannes Oks Ratlast. Maakonnavalitsuse, kuhu valiti 10. augustil 1917 Eestimaa Ajutise Maakonnanõukogu vastu võetud maakonnanõukogude kodukorra seaduse järgi Saaremaa maakonnavalitsusse 4 liiget. Saaremaa maakonnavalitsuse esimeheks valiti tagaselja, kuid ühehäälselt endine Kuressaare linnakooli õpetaja Kirill Kaasik (1862–1944), tema abiks Mihkel Neps, liikmeks Aleksander Velvelt ja sekretäriks Feodor Kanaval. Maakonnanõukogu ja -valitsus tegutsesid Kuressaare Eesti Seltsi majas Tallinna tänav 20, kus üüriti terve alumine korrus.

29. septembril 1917 maabusid sakslased Tagalahes ning ülejärgmisel päeval jõudsid okupatsiooniväed Kuressaarde. Saksa väed kohapealseid võimuorganeid ei tunnustatud ja need aeti laiali. Maakonnavalitsuse abiesimees M. Neps ja sekretär F. Kanaval arreteeriti ning viidi Saksamaale vangi, esimehelt K. Kaasikult võeti allkiri Saaremaalt mittelahkumise kohta. Algas ligi 14 kuud kestnud Saksa okupatsioon.

1924. aasta maakonnanõukogu valimistel 9. ja 10. detsembril 1923 said Saare Maakonnanõukogu liikmeteks: Nr. 2 Eesti sotsiaaldemokraatlise tööliste partei nimekirja järele: 1) Kärner, Aleksander, 2) Ulk, Kirill, 3) Piipuu. Aleksander, 4) Leppik, Karl ja 5) Eitea, Feodor. Nr. 4 Asunikkude, riigirentnikkude ja wäikemaapidajate nimekirja järele: 1) Laus, Priidu ja 2) Kadarik, Sergei. Nr. 6 Töörahwa ühise wäerinna nimekirja järele: 1) Mui, Aleksander. Nr. 6 Kristliku rahwaerakonna nimekirja järele: 1) Allik, Aleksander. Nr. 7 Põllumeeste kogude ja riigirentnikkude nimekirja järele: 1) Nõu, Mihail ja 2) Ots, Juhan. Nr. 8 Põllumeeste kogude ja riigirentnikkude nimekirja järele: 1) Merits, Jüri ja 2) Grumm, Martin. Nr. 9 Põllumeeste kogude ja riigirentnikkude nimekirja järele: 1) Sopp, Eduard ja 2) Külaots, Juhan^[8].

Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis 1934. aasta põhiseadusega, ning tegutsesid ajutised maavalitsused. 1. mail 1938 jõustunud maakonnaseaduse järgi taasasutati maakonnaomavalitsused. § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: Harju, Järva, Lääne, Petseri, Pärnu, Saare, Viljandi, Tartu, Valga, Viru ja Võru maakond. 1938. aastal valiti uued maavolikogud, ja maavolikogude valijateks oli vallavanemad ja kolmanda astme linnavanemad. Valimistest võtsid osa kõik vallavanemad ja kolmanda astme linnade, välja arvatud maakonnalinnade, linnavanemad. Maavolinike arv kõigus 11 kuni 25, olenevalt maakonna suurusest, kusjuures üks maavolinik iga 5000 elaniku kohta. Maavolinike arv oli: Harjumaal 18, Järvamaal 11, Läänemaal 14, Petserimaal 11, Pärnumaal 15, Saaremaal 11, Tartumaal 21, Valgamaal 11, Viljandimaal 12, Virumaal 22, Võrumaal 15. Valimisi ei peetud ainult Petserimaal, kuna kõik 11 vallavanemat pääsesid valimata maavolikogusse^[9].

8. märtsil 1940. aastal valisid Saare maakonna vallavanemad Saare maavolikogu ja maavolinikeks valiti vallavanemad: Pöide vallavanem A. Rei, Madis Kolk (Muhu), Aleksei Küng (Laimjala), Joh. Tiik (Kaarma), Aug. Ots (Valjala), Joh. Võidumas (Leisi), Priidu Tammart (Mustjala), Osvald Niit (Kärla), Valdar Mälk (Lümanda), H. Suurkivi (Salme), A. Münt (Torgu)^[10].

  Pikemalt artiklis Eesti maavolinike loend#Pärnu maavolinikud 1940

  Pikemalt artiklis Saare maavanem

• Endel Püüa, Maaomavalitsuste loomine, saartehaal.postimees.ee, 10. august 2007