Schilling
Schilling on Saksa päritolu aadlisuguvõsa, kelle esindajaid oli ka Eestimaal ja Liivimaal.
Schillingud on vanaaadel, keda varem tunti nimega Schilling von Lahnstein.
Schillingutel on olnud kolm haru: lääne-, lõuna- ja idapoolne. Idapoolse haru esindajad tegutsesid ka Eestimaal ja Liivimaal.
Suguvõsale kuulusid eri aegadel Eesti alal nt Väimela, Orina, Kuksema, Sargvere mõis.
Eestimaa Schillinguid
muuda- Karl Gebhard von Schilling (1719–1779), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor) ja Müüsleri ning Orina mõisnik.
- Karl Raphael von Schilling (1789–1855), Venemaa keisririigi sõjaväelane, Soome kindralkuberneri Fabian Gotthard von Steinheili adjutant 1812. aasta Vene-Prantsuse sõjas, Särevere, Varudi mõisnik, Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- Alexander Napoleon Theodor von Schilling (1803–1866), Eestimaa rüütelkonna sekretär ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Müüsleri mõisnik
- Fabian Wilhelm von Schilling (1761–1831), meeskohtunik, Orina, Särevere, Pähu, Müüsleri mõisnik
- parun Gustav Gideon von Schilling (1795–1880), Venemaa keisririigi sõjaväelane (Izjumi husaaripolgu rittmeister), Orina, Pähu, Ammuta, Koogu ja Aseri mõisnik, kreisikohtunik
- parun Karl Heinrich von Schilling (1818–1855), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväe polkovnik)
- parun Nikolai von Schilling (1828–1910), Vene meresõitja ja hüdrograaf, kes osales aastatel 1853–55 ümbermaailmareisil fregatil Diana. 1871–1872 sõitis fregatil Svetlana Kroonlinnast Ameerikasse ja seejärel Vaiksele ookeanile, osales 1873. aastal Franz Josephi maa avastusretkel. 1877. aastal osales Vene-Türgi sõjas. Oli Vene Geograafiaseltsi polaarkomisjoni juht, Põhja-Jäämere jäätriivi uurija. Tema auks on nimetatud Franz Josephi maa Wilczeki saarel Schillingi neem.
- Fabian von Schilling (1830–1917), Orina mõisnik
- Georg von Schilling (1834–1902)[1], Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), Kuksema, Pähu, Ammuta, Seidla, Aseri, Orgmetsa, Ageri mõisnik
- parun, Gustav Otto von Schilling, (1880 Kuksema mõis –1927 Paide), Venemaa ja Eesti[2] sõjaväemeedik, sanitaarkapten[3] VR I/3[4]
- parun Otto von Schilling (1839–1902), Viru-Nigula kihelkonna Aseri ja Koogu mõisnik, Rakvere kreisi kreisisaadik, Virumaa kreisikohtu kreisikohtunik, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Aseri tsemendivabriku asutaja
- Gustav Leonhard von Schilling (1839–1909), kihelkonnakohtunik, Müüsleri mõisnik
- parun Alfred Karl Wilhelm Schilling (1861–1922), baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi poliitik, III Riigiduuma koosseisu saadik, Viru kreisi kreisisaadik, Pada ja Kabala mõisnik
Alfred Schilling - Karl Wilhelm von Schilling (1872–1941), jurist ja poliitik, Saksa Balti Erakonna ja SRVB (Saksa-Rootsi valimisbloki) esindaja Eesti Vabariigi II–V Riigikogu koosseisus
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Schilling, Georg* Walter Bar. v. (1834-1902), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
- ↑ Sõjamuuseumi ohvitseride andmekogu EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940.
- ↑ Riigikogu poolt 15. weebruaril 1923 a. wastu wõetud Wabadussõjast osawõtnud kaitsewäelaste autasu seaduse § 5 p. c põhjal, ühekordne toetusraha neljakümne tuhande mk. (40.000 mk.) suuruses., Riigi Teataja, nr. 69-70, 28 aprill 1925
- ↑ Arne-Lembit Kööp, Tallinna keskhaigla arstid Vabadussõjas