S-laine

Nihkelained levivad vaid tahkistes, kuna tahkiseid iseloomustab vastupanu nihkedeformatsioonile ehk suured nihkeelastusmooduli väärtused. Vedelikke ja gaase iseloomustab väike nihkeealastsusmooduli väärtus, mistõttu nihkelained nendes ei levi. Erinevalt P-lainetest (seismilistest pikilainetest) ei levi S-lained Maa välistuumas, kuna see on vedelas olekus. Seismiline energia levib välistuumas P-lainete vahendusel.^[2] S-lainete jaoks tekib niinimetatud varjutsoon. Sise- ja välistuuma piiril P-lained murduvad ning S-lained saavad uuesti tekkida. Sisetuuma levivad mõlemat tüüpi lained. Sisetuumast väljudest muutuvad S-lained uuesti P-laineteks^[3]. Lihtsaimal juhul ühtlases keskkonnas saab S-lainete levimise kiirust leida järgneva valemi abil:

${\displaystyle v_{s}={\sqrt {\frac {\mu }{\rho }}}}$ ,

kus ${\displaystyle \mu }$  on keskkonna nihkeelastsusmoodul ja ${\displaystyle \rho }$  on keskkonna tihedus. Maakoores levivad P-lained kiirusega 3–4 km/s ja see kasvab koos sügavusega. Maksimaalse levikiiruse, mis on ligikaudu 7 km/s saavutab S-laine sügavusel vahevöö ja välistuuma piirpinnal (~3000 km) . Tahket sisetuuma läbib S-laine kiirusega 2.5-3.0 km/s.^[3] S-lained levivad üldiselt pikilainetest aeglasemalt. Seega jõuavad S-laine seismojaamadesse peale P-laineid.

• P-lained
• Seismilised lained
• Maavärin