Sündmus

See artikkel räägib sündmuse tavamõistest ja sündmuse mõistest filosoofias; õigusteaduse mõiste kohta vaata artiklit Sündmus (õigusteadus); matemaatika mõiste kohta vaata artiklit Sündmus (matemaatika)

Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.

Üldkeeles nimetatakse sündmusteks lühiajalisi ja olulisi sündmusi, teaduses ja filosoofias niisuguseid piiranguid ei ole. Näiteks relatiivsusteoorias räägitakse ainult praktiliselt kestuseta sündmustest, ajakirjanduse kontekstis peab sündmus olema oluline, Martin Heidegger ja Alain Badiou kasutavad seda sõna erilistes tähendustes, mis nõuavad ka olulisust.

Klassikaline sündmusemõiste filosoofias

Klassikalise süstemaatilises ontoloogias (metafüüsikas) ja analüütilises metafüüsikas on sündmus protsess kui entiteet. Tal on kestus.

Mõni metafüüsikasüsteem peab fundamentaalseteks asjade asemel sündmusi. See seletab muu hulgas väidetavalt paremini, kuidas objekt saab kvalitatiivselt muutuda, jäädes iseendaks. Seda vaadet on esindanud näiteks Alfred North Whitehead ja Donald Davidson.

Davidsoni ideede mõjul on keeleteaduses välja töötatud sündmuste semantika.

Badiou

Pikemalt artiklis Sündmus (Badiou)

Alain Badiou filosoofias on sündmus üks põhimõisteid. Sündmus on miski ettearvamatu ja ennustamatu, mis ei asetu olemasolevasse süsteemi ega ole sellest tuletatav. Sündmus ei ole tema jaoks element teiste elementide hulgas, mis antud olukorra moodustavad, sündmus ei ole nimetatav, esitatav, võimalik. Sündmus on singulaarsus, mis muudab põhimõtteliselt antud olukorra ning kõigi sellele järgnevate olukordade tähendust.

Välislingid

Roberto Casati, Achille Varzi. Events. Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, 2006.