Raketiheitja

Raketiheitja on laskeseade, mis lennutab välja edasiliikumiseks jõuallikana reaktiivmootorit (rakettmootorit) kasutavaid rakette või reaktiivmürske.

Raketiheitjad on osa raketisüsteemidest, tänapäevaste raketisüsteemide kaliiber on enamasti vahemikus 68-122 mm. Tavaliselt paigutatakse raketisüsteemid kassettidesse (raketikassetid), suuremaid rakette lastakse ka üksikult. Raketikonteineritesse on võimalik paigutada ka eri tüüpi rakette.

Raketid võivad olla juhitavad, isesihituvad või juhitamatud, need võivad olla maa-õhk, õhk-maa, maa-maa või õhk-õhk tüüpi raketid.

Mittejuhitavad raketisüsteemid on alamõjutusega relvasüsteemid ning raketi lennutrajektoor sõltub laskeseadme suunast lasu hetkel ning mittejuhitav rakett ei ole lennu ajal enam korrigeeritav. Mittejuhitavatel raketisüsteemidel on lai valik eri tüüpi lõhkepäid: soomustläbivad, kildfugassid, valgustus- ja suitsulaengutega, ka REL-segajatega jt. Mittejuhitav rakett on suure tulejõuga ja odav, kuid puudusteks on mitte väga suur tabamistäpsus ja lühike ebaefektiivne laskekaugus. Näiteks Hydra 70, 80 mm rakett S-8, 122 mm S-13.

Juhitavad raketisüsteemid jagunevad juhitavuse järgi: Infrapunakiirgusele isesihituvateks, radarikiirgusele isesihituvateks, kaabeljuhitavateks, TV-juhitavateks, laserjuhitavateks, radarjuhitavateks juhitavateks rakettideks. Otstarbe järgi jagunevad juhitavad raketisüsteemid: õhk-õhk tüüpi, õhk-maa tüüpi, maa-õhk tüüpi, tankitõrje-, laevade-, radarivastasteks raketisüsteemideks, tiibrakettideks.

Sageli mõeldakse raketiheitja all neid kaasaskantavaid raketilaskeseadeldisi, mille kasutamisega tuleb toime üksainus inimene.

Raketiheitjaid kasutatakse tavaliselt peamiselt vaenlase soomustehnika ja lennuväe hävitamiseks.