Poi
See artikkel vajab toimetamist. (November 2009) |
Poi (vanas kõnepruugis ka poiss) on peamiselt veepinnal ujuv ja ankruga veekogu põhja või veealuse objekti külge, harvem ka veepinna kohal oleva objekti külge kinnitatud kindla otstarbega ujukkeha.
Kirjeldus
muudaPoisid kasutatakse üldjuhul kas märgistamise või protseduuri tehnilise läbiviimise vahenditena. Poid on kinnitatud tavaliselt veekogu põhjale piisava raskusega püsiankruga, mis on ühendatud veepinnal asuva poiga keti, trossi või harvem ka kaabliga. Poid asuvad harilikult veepinnal. Vee all asuvaid (näiteks allveeujujatele mõeldud) poisid kasutatakse harva. Poide värvust, suurust, materjali ja kuju võivad reguleerida kohalikud, riiklikud või rahvusvahelised eeskirjad. Poil võivad olla raadiolaineid või valgust peegeldavad reflektorid. Nende otstarve on kergendada poi avastamist kaugelt või halva nähtavuse korral.
Poiga tähistatakse sageli laevateed, mingi eseme asukohta merepõhjas või vees kulgevat piiri.
Supelrandades kasutatakse poisid vee sügavuse näitamiseks. Suplejatel on harilikult keelatud poirivist kaugemale minna. Mõnes supelrannas võib poisid olla kaks rivi: rannale lähem rivi on mõeldud lastele ja kaugem rivi täiskasvanutele. Kaht liiki poidel vahettegemiseks on need harilikult eri värvi. Täiskasvanutele mõeldud poirivi juures on vee sügavus tavaliselt 1,8–2,1 meetrit, kuid seda võib mõjutada näiteks veeseis.
Poide liike
muuda- Navigatsioonipoi (meremärk)
- Haalpoi (ka haalamispoi[1]) – püsiankruga ujuk, mille külge saab siduda veesõiduki kinnitusotsad.
- Ankrupoi – veepõhjale kinnituva laevaankru külge poiliini abil kinnitatud ujuk.
- Raadiopoi
- Sonarpoi
- Veeohutuspoi või rannapoi
Vaata ka
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Poid |
Viited
muuda- ↑ Sven Randlaid (10. juuli 2018). "Meri andis Eesti põhjarannikul välja põneva leiu". Postimees. Vaadatud 11. juulil 2018.