Piil
Piil on paljude gramnegatiivsete ja mõnede grampostiivsete bakterite ning arhede rakupinnal esinev valguline jätke, mille põhifunktsiooniks on enamasti rakkude kinnitumine erinevatele pindadele.[1] Need on viburitest lühemad, jäigemad ja väiksema diameetriga karvakesi meenutavad struktuurid.[1] Piilid on olulised virulentsusfaktorid, kuna aitavad patogeensetel bakteritel koloniseerida limaskesti ning moodustada biokilet.[2]
Funktsioon
muudaEnamasti on piilide ülesandeks raku kinnitumine erinevatele pindadele, substraadile, teistele rakkudele või kudedele.[1] Näiteks soolekepike seondub P-piili (tüüp I piil) abil neeruvaagna epiteelile ja põhjustab püelonefriiti.[3] Mõned piilid on spetsialiseerunud, näiteks soolekepikese F-piil on abiks bakterite konjugeerumisel, stabiliseerides protsessi käigus kahte bakterit.[1] Osa baktereid (näiteks perekonnast Pseudomonas) kasutavad piile ka liikumiseks.[1] Sellist liikumisviisi nimetatakse piiltõmbumiseks (inglise keeles twitching). Lisaks võib piilide ülesandeks olla ka DNA ja valkude transport.[4]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Todar, K. Online Textbook of Bacteriology. textbookofbacteriology.net Kasutatud 06.11.2016 (inglise)
- ↑ Peterson, J. W. Medical Microbiology. 4th edition. Chapter 7 Bacterial Pathogenesis. Galveston (TX): University of Texas Medical Branch at Galveston; (1996). www.ncbi.nlm.nih.gov Kasutatud 06.11.2016 (inglise)
- ↑ Bokranz, W. et al., (2005). Expression of cellulose and curli fimbriae by Escherichia coli isolated from the gastrointestinal tract. Journal of Medical Microbiology, nr 54, lk 1171–1182. www.microbiologyresearch.org[alaline kõdulink] Kasutatud 06.11.2016 (inglise)
- ↑ Fronzes, R. et al., (2008). Architectures and biogenesis of non‐flagellar protein appendages in Gram‐negative bacteria. The EMBO Journal, nr 27, lk 2271–2280. emboj.embopress.org Kasutatud 06.11.2016 (inglise)