Osvald Tooming

Osvald Tooming sündis Vigala kihelkonnas Jädiveres metsavahi pojana. 1916. aastal asus perekond elama Simuna kihelkonda Luusikale, 1920. aastal Väike-Maarja kihelkonda Naraka (Männisalu) külla.^[1][2] Õppis Raeküla ja Väike-Maarja algkoolis 1921–1927, Rakvere Ühisgümnaasiumis 1928–1931 (heideti välja kommunistliku tegevuse eest) ja Tapa Linna Ühisgümnaasiumis 1931–1932. Oli metsatööl 1932–1935. Õppis aastatel 1935–1939 Tartu Ülikoolis õigusteadust.

Töötas alates 1935. aastast ajakirjanikuna: Vaba Maa korrespondendina 1935–1938, Virumaa Teataja toimetuse liikmena 1938–1940, Rahva Hääle ja Sirbi ja Vasara vastutava sekretärina 1940–1941. Oli 1941–1942 Saksa okupatsioonivõimu vang.

Pärast sõda töötas Rahva Hääle vastutava sekretärina 1944–1947 ja ajakirja Looming vastutava sekretärina 1947–1950. Oli ka ENSV Kirjanike Liidu partorg 1950. aastal. Vangistati 25. mail 1951 Tallinnas ja mõisteti Eesti NSV Ülemkohtu otsusega 11. septembril 1951 § 58-10 alusel 25 aastaks Vjatlagi. Vabanes 3. märtsil 1955.

Eestisse tagasi jõudes töötas aastatel 1955–1992 vabakutselise kirjaniku ja ajakirjanikuna Haljalas, Tallinnas, Viljandis, Kolga-Jaanis. Osvald Tooming oli aastatel 1947–1950 ja 1955–1992 Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu liige ja 1966. aastal Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaid.^[3]

Osvald Tooming on kirjutanud romaane, jutte, näidendeid ja publitsistikat. Käsitlenud eeskätt maaelu ning inimese ja looduse suhet. Dramatiseerinud kirjandusklassikat, peamiselt Jaan Toominga lavastuste tarvis^[4].

• Romaanid
  • Pruuni katku aastail. 1. osa: Ainus võimalus. Romaan. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950.
  • Roheline kuld. Romaan. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950.
  • Perekond Kirretid. Romaan. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958.
  • Kaksteist aastat. Ühe perekonna kroonika. Romaan. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963.
• Jutukogud
  • Uued inimesed. Kolm jutustust. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948.
  • Kodumaa kutse (jutustused). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950.
  • Luigelend. Kolm jutustust. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956.
  • Maantee läbi metsa. Jutustus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.
  • Kuus juttu. Tallinn: Eesti Raamat, 1966.
  • Metsade raamat (jutustused). Tallinn: Eesti Raamat, 1969.
  • Episoodid. Jutustusi ja novelle. Tallinn: Eesti Raamat, 1972.
  • Luigelend; Õpetaja Hiiemägi; Perekond Kirretid. Jutustused ja romaan. Tallinn: Eesti Raamat, 1974.
  • Üks maja, üks küla... (jutustused). Tallinn: Eesti Raamat, 1986.
  • Seljasirutus; Argipäevad. Jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1988.
• Näidendid
  • Tuled süttivad. Näidend 3 vaatuses 6 pildis. Rahvaloomingu Keskmaja, Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948.
  • Kükakünka kuningas. Naljamäng 2-es vaatuses. Rahvaloomingu Keskmaja, Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949.
  • Külvikuu (1973)
  • Musta Mandri kasupoeg; Rahva sõda, ehk, Valge laev (näidendid). Tallinn: Eesti Raamat, 1988.
• Publitsistikakogud
  • Puude taga on mets (tähelepanekuid, elamusi ja märkmeid Eesti metsadest). Tallinn: Eesti Raamat, 1975.

• 1949 – Nõukogude Eesti preemia
• 1950 – Tööpunalipu orden

Maja Haljalas, kus Osvald Tooming aastatel 1955–1981 elas, on tähistatud mälestustahvliga, mis avati 26. jaanuaril 1994 – päeval, kui möödus 80 aastat kirjaniku sünnist.^[5]

Osvald Tooming oli filmilavastaja ja fotograafi Peeter Toominga (1939–1997) ning teatrilavastaja ja näitleja Jaan Toominga isa.

• Osvald Tooming: personaalnimestik / autobiograafia: Osvald Tooming; koostanud Leili Kapral; FR. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu, Tallinn: Eesti NSV Kultuuriministeerium, 1985.

• Osvald Tooming Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Osvald Tooming Eesti rahvusbibliograafias erb.nlib.ee
• IMDb: Osvald Tooming www.imdb.com