Ontogenees

Lähemalt artiklis Ontogenees ja fülogenees

Varem arvati, et organismi areng peegeldab täpselt liigi evolutsiooni (rekapitulatsiooniteooria). Kuigi see päris nii ei ole, on ontogeneesi ja fülogeneesi vahel palju seoseid, mida evolutsiooniteooria ka seletab.

Lähemalt artiklis Inimese ontogenees

Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks:

1) sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks (prenataalseks) ja

2) sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks (postnataalseks) arenguperioodiks.

Üsasiseseks nimetatakse arenguperioodi naise suguraku viljastamist (raseduse algus) kuni lapse sündimiseni. Üsaväline periood vältab sünnist surmani. Üsasisene periood vältab ema organismis ligikaudu 40 nädalat (10 lunaarkuud): esimesed päevad munajuhas, ülejäänud aja emakas. Sel perioodil arenevad ka nn provisoorsed elundid, mis on vajalikud loote arenemiseks.

•  
  Vikerforelli viljastamata munarakk. Munarakku katab kest ning Vitellini membraan.
•  
  Koorumata vikerforell (kest eemaldatud).
•  
  Koorunud vikerforell, mis on ühenduses rebukotiga. Eristatavad on silmad (kus võib näha reetinat ja läätse), lõpused ning suu. Arenevatest ajustruktuuridest on eristatavad peaaju, nägemissagar ja tagaaju.
•  
  Noorloom.
•  
  Suguküpsuse saavutanud täiskasvanud vikerforell.

• arengupsühholoogia
• fülogenees