Nigolas Loone

Nigolas Loone õppis kuni 1925. aastani Valga Poeglaste Gümnaasiumis ning siirdus seejärel Tartu Ülikooli ajalugu õppima. 1933. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloomagistri kraadiga. Oli aastast 1930 Riigi Keskarhiivi ametnik, aastast 1933 osakonnajuhataja. Temast oli kujunemas Eesti silmapaistvaim ekspert 16.–17. sajandi Eesti ajaloo, eriti Poola aja teemal, kuid ta suri juba 29-aastaselt Taagepera sanatooriumis tiisikusse. Seetõttu lükkus edasi ka koguteose Eesti ajalugu kolmanda köite, mille tegevtoimetaja ta pidi olema, ilmumine.

Avaldas bibliograafilisi ülevaateid (sealhulgas koos Evald Blumfeldtiga "Eesti ajaloo bibliograafia 1877–1917" ja uurimusi Eesti ajaloo alalt.

Nigolas Loone oli abielus Leida Loonega, kes oli samuti ajaloolane. Nende poeg on filosoof Eero Loone.

• Patkuli küsimus Riia konvendil 1700. a. juuni- ja juulikuus – Ajalooline Ajakiri nr. 3-4 1927
• "Narva sündmused 1599. a. sügisel", Ajalooline Ajakiri 1931 nr. 1
• Nikolai Treumuth, Otto Liiv. Polonica Eesti Riigi Keskarhiivis, Eesti Riigi Keskarhiivi Toimetised nr 1, Tartu 1931
• "Liivimaa koloniseerimise kavatsus (1582—1584)." Koguteosest „Kultuuri ja teaduse teilt”, 1932
• Der Plan der Kolonisierung Livlands 1582—1584. Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused XXX, TARTU 1938, lk 393-414.

• Nigolas Loone Eesti biograafilises andmebaasis ISIK