Niels Aagaard

See artikkel räägib vaimulikust ja retoorikaprofessorist; koolimehe kohta vaata artiklit Niels Ebbesen Aagaard

Niels Lauritsen Aagaard (1612 Viborg – 22. jaanuar 1657) oli taani vaimulik ja õpetlane.

Ta oli Christen Aagaardi vend. Tema isa oli Viborgi frantsiskaani kiriku pastor Laurids Jensen Aagaard (suri 1628), ema oli Maren Andersdatter Schytte (suri pärast 1657. aastat).

Aagaard õppis 1631. aastast Kopenhaageni Ülikoolis. Pärast ülikooli lõpetamist ja õpingutega Euroopa-reisi asus ta 1641. aastast ametisse Herlufsholmi rektorina. Pärast seda omandas ta magistrikraadi. Selles ametis oli tal pahandusi. Aastal 1645 kutsus Kopenhaageni Ülikooli konsistoorium ta Faxe kihelkonna kihelkonnapreestriks; selleks pidi ta abielluma oma eelkäija lese Barbara Pedersdatteriga. Et naine sünnitas liiga vara, vabastati ta 1646 ametist, ent pärast disputatsioone ülikoolis sai ta 1647 ameti tagasi. Aastal 1647 nimetati ta Sorø Akadeemia retoorikaprofessoriks ja notariks ning 1650. aastast ühtlasi raamatukoguhoidjaks.

Ta kirjutas arvukalt ladina- ja vanakreekakeelseid luuletusi ning ladinakeelseid peamiselt filoloogilisi teoseid muu hulgas Tacituse, Ammianus Marcellinuse, Uue Testamendi stiili, fööniksi ja digamma kohta. Temalt ilmus ka politoloogiline teos "De Optima regendae reipublicae forma" (Sorø 1653). Temalt pärineb ka Christian IV mälestuskõne, mis on allikas Sorø Akadeemia kohta.