Nandu

Kõigil nandulastel puudub rinnakukiil.^[3] Täiskasvanud nandu kaalub keskmiselt 20–27 kg, on 127–140 cm pikk (kehatüvi nokast sabani mõõdetuna) ja 1,5 m kõrge.^[9]

Isased on suuremad kui emased. Suurimad isased võivad kaaluda kuni 40 kg, olla 183 cm kõrged ja 150 cm pikad, kuigi nii suuri linde kohtab harva.^[9][10][11] Nandu jalad on pikad (jooksmeluu on 33,5–37 cm pikk) ja tugevad ning neil on 22 horisontaalset plaati jooksmeluu esiküljel. Neil on kolm varvast. Nandu tiivad on üsna pikad, kuigi ei võimalda lendamist. Ta kasutab neid jooksmisel, et hoida parempöörete ajal tasakaalu ja paarumisrituaalide ajal displeina.^[9][12]

 

Nandudel on kohev, pruunikas/hallikas sulestik, mis on igal indiviidil väga varieeruv.^[9] Üldiselt on isase sulestik tumedam kui emasel. Looduses esineb ka albiinosid, eriti Argentinas. Vastkoorunud nandud on hallid pikkade tumedate triipudega.^[6]

Nandu on endeemne liik Argentinas, Boliivias, Brasiilias, Paraguays ja Uruguays. Leidub veel väiksemaid nandu metsikuid populatsioone Kuubal, Hondurasel ja Saksamaal.^[2][13] Nandu eelistab avatud maastikku ja rohumaad, kus leidub taimi perekonnast keehirss (Paspalum) ja alang (Imperata).^[11] Kuigi nandu elutseb ka savannis, märgaladel ja isegi kõrbetes, eelistab ta siiski piirkondi, kus asub natukenegi kõrgemat taimkatet.^[14] Nandu eelistab madalamaid elupaiku ja elab harva aladel, mis asuvad üle 1200 m.^[15]

Väike populatsioon nandusid asustas uue ala Saksamaal. Üks isane ja viis emast lindu põgenesid 2000. aasta augustis farmist, mis asus Groß Grönaus (Schleswig-Holsteinis). Põgenenud linnud elasid talve üle elupaigas, mis sarnaneb nende Lõuna-Ameerika päritolu piirkonnaga. Neil õnnestus saada ka järglasi. Nad ületasid Wakenitzi jõe ja seadsid end sisse Thandorfi küla lähistel (Nordwestmecklenburgi piirkonnas).^[16] 2012. aasta vaatlusega tuvastati, et populatsioon on kasvanud juba üle 100 isendi ning on jäädavalt ümber asunud.^[17]

 

Nandu on vaikne lind ning häälitseb ainult sigimishooajal, mil on kuulda madalaid kõmisevaid helisid. Nandu tibud häälitsevad, tehes kurvameelset vilet.^[9] Muul ajal moodustavad nad rühmi, mis võivad olla 10–100-liikmelised. Rühmades on nad vähem ärevad. Isased võivad olla teiste isaste vastu agressiivsed. Põgenedes jooksevad nad siksakke tehes, tõstes kordamööda mõlemat tiiba. Rühmad hajuvad laiali sigimisperioodil, mis on talvel.^[9]

Nandu toitub peamiselt laialehistest taimedest (lehestikust), vastaval hooajal ka viljadest ja seemnetest. Ta sööb ka putukaid, skorpione, roomajaid, väikseid närilisi ning isegi väikseid linde.^[18] Nagu teisedki linnud, kes toituvad raskesti seeditavast taimsest materjalist, neelab ka nandu erinevat klibu (peamiselt kive), mis aitavad kergemaks seedimiseks toitu peenestada. Neile on eriti atraktiivsed läikivad objektid ning mõnikord neelavad nad neid kogemata alla.^[6][18]

Nandu on kasulik lind farmeritele (eriti põldudel ja kasvandustes), kuna sööb kahjureid. Nandu sööb peaaegu kõiki suuri selgrootuid, kuid ei toitu teraviljast ega eukalüptist. Ta püüab rohutirtse, prussakaid ja teisi kahjureid. Juveniilid söövad rohkem loomset toitu kui täiskasvanud isendid. Nandu on võimeline sööma suurtes kogustes kiletiivalisi ning neid ei tundu nõelamine häirivat. Mõnikord kogunevad nad raibete ümber, et toituda kärbestest ning neid on nähtud söömas põuaperioodil surnud või suremas kala.^[6][18]

Talvel, kui suured rühmad laiali hajuvad, moodustavad nandud kolm lahtist rühma: üksikud isased, emaste kari, mis koosneb 2–15 emasest ja noorloomade kari (1-aastased). Sellel perioodil muutuvad isaslinnud üksteise suhtes agressiivsemaks. Nad hakkavad püüdma emaste tähelepanu häälitsedes, sirge kaelaga ülakeha tõstes ja oma sulestikku saputades. Nad tõstavad oma tiivad ja võivad mõnda aega niimoodi joosta. Mõnikord saputavad nad jooksmise ajal tiibu lausa metoodiliselt. Kui isased on emaste tähelepanu võitnud, hakkavad nad kutsuvalt häälitsema ühe kindla emase poole. Tihti kõnnivad nad samal ajal väljavalitud emase kõrval või ees ning sirutavad tiibu ja madaldavad pead. Displei jätkudes muutub isasloom intensiivsemaks ning hakkab oma kaela raputama ja sellega õhus kaheksakujulisi liigutusi tegema. Seejärel toimub paaritumine ning isane juhatab emase enda pesa juurde.^[9]

 

Munemise ajal on isane tavaliselt juba pesal ning käitub emase suhtes agressiivselt, varjates pesa tiibadega. Mõne aja pärast ta rahuneb ning lubab emasel pesa äärele muneda. Isane veeretab muna pessa.^[9]

Pesades võib olla kuni 80 muna, mille on munenud erinevad emased. Emased võivad muneda 5–10 muna.^[6] Tavaline pesa suurus on siiski 26 muna ja munad on munetud 7 erineva emase poolt.^[9]

Nandu isased on polügüünsed ja emased polüandrilised. See tähendab, et emased liiguvad sigimisperioodil ringi, paaritudes erinevate isastega ja munedes nende pessa muna. Seejärel lahkuvad nad paarituma mõne teise isasega. Isased on seevastu paiksed, hoolitsevad pesa ja poegade eest ning tegelevad haudumisega.^[9] Haudumine toimub ainult öösel ja varahommikul ning kestab 39 päeva.^[3]

Nandu munad on mõõtmetelt väiksemad kui jaanalinnu munad. Need on ligikaudu 13 x 9 cm suured ja kaaluvad keskmiselt 600 g. Koor on värskelt rohekaskollane, valguse käes värvus tuhmub.^[9]

Pesa on ehituselt lihtne, maapinna sisse kraabitud kergelt kausjas ase. Pesa asub varjatud kohas ja selle ehitavad isased. Nad tassivad lehti, rohtu ja oksi ning jätavad need pesa ümber. Kõik munad kooruvad 36 tunni jooksul, isegi kui munade vanuse vahe on 2 nädalat. Nandud saavutavad suguküpsuse 2–3 aasta vanusena.^[9]

 

Põhilised nandu looduslikud vaenlased on puuma (Puma concolor) ja jaaguar (Panthera onca). Mõnikord murravad noori linde ka hulkuvad koerad.^[11]

Vangistuses sündinud ja farmides peetud lindude loodusesse vabaks laskmisega on ilmnenud probleem. Linnud, keda on vangistuses peetud, on julgemad ja ettevaatamatumad kui looduses kasvanud linnud. See teeb nad lihtsaks saagiks kiskjatele. 2006. aastal võeti vastu protokoll, mille alusel treeniti nandusid kiskjatele efektiivsemalt reageerima ja vabastati loodusesse kõige ettevaatlikumad isendid.^[19]

 

Nandut kasvatatakse Põhja-Ameerika ja Euroopa farmides nagu ka emu ja jaanalindu. Põhiliseks saaduseks on nende liha, muna, nahk ja õli. Õli on kasutusel mitmetes kosmeetikatoodetes (kreemid, seebid, šampoonid jm).^[9]

Eestis asub mitu jaanalinnufarmi. Nendest tuntumad on Muhu jaanalinnufarm^[20], mis asub Muhus, ja Sassi Talu^[21] Järvamaal. Sassi Talus on 2005. aastast ka kaks nandut. 2008. aastal hauti välja esimesed tibud.^[22]

Rahkla külas asuvas Liivamäe talus kasvatatavaist nandudest panid kaks 2021. aasta suvel plehku. Üks neist naasis kaks kuud hiljem, olles iseseisvalt looduses hakkama saanud.^[23] Kolme nandut on võimalik näha "Avatud talude päeva" raames ka Hobusaare talus Otepää vallas.

Nandut võib leida ka Tallinna loomaaiast.

Nandu on Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN ehk International Union for Conservation of Nature) andmeil ohulähedane liik (NT).^[24] Peamiselt ohustab nandusid elupaikade kadumine, eriti Lõuna-Ameerika rohumaade karjamaadeks ja rantšodeks muutmise tõttu.^[25]

• jaanalind
• kaasuarilised
• kiivilised